Iseloomulik on muidugi kurikuulus heinapalavik: vesine allergiline nohu, silmade kipitus ja punetus, vahel ka nahalööve; astmaatikutel võib lisanduda astmahoog. Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon).
põletikukolded (soodustavad allergia teket või ägestavad juba olemasolevat allergiahaigust). Allergeenid TOLMUD Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga (ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.). Elamutolm Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad. Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe. Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades
seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.(1) Tolmud Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga (ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.).(1) Elamistolmud Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad. Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe. Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades
omnivoorid (ld. omnivorus -- kõigesööja) -- kõigetoidulised , segatoidulised, niihästi loomset kui taimtoitu tarvitavad. Siia kuulub ka osa loomade parasiite. Vt. ka omnifaagid, konsumendid, heterotroofsed organismid. parasiidi patogeenne toime peremehesse. Kõik parasiidiliigid avaldavad väiksemat või suuremat tõvestavat mõju peremehesse. Patogeenne mõju avaldub parasiidi toitumisel, mehhaanilise kahjustusena, toksilise toimena, allergiseeriva toimena, allergiliste granuloomide tekkena, inokuleeriva toimena jne. Parasitooside patogenees on alati seoses parasiidi mitme patogeense toime samaaegse mõjuga peremehesse. See on keerukas dünaamiline, üksteisele järgnevatest reaktsioonidest koosnev protsess. Parasitoosid ei kahjusta ainult üksikelundeid, nad on üldhaigused, mis häirivad peremehe kogu elutegevust. parasiidi toitumine (parasiit). Parasiidid toituvad peremehe seedekulglas leiduvast söödast,
annaabi.ee 
