Eesti mürgised taimed ja nende toksiinid Üldiseloomustus Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et nendes sisalduvad ained võivad isegi väikestes kogustes tekitada mürgistusi. Enamasti võivad kahjustused tekkida närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes ning väljenduda võivad mürgistuse nähud ka allergiana. Erinevate mürktaimede mürgiste ainete sisaldus võib olla varieeruv. Taimede mürgisust mõjutavad ka sellised tegurid nagu kasvukoht ja arengujärk. Mürgistuse võib saada nii taimeosade söömisel, aga ka kokkupuutel taimemahladega. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega, mis on otsene märguanne mitte puutumiseks. Taimedes sisalduvad märkainete põhirühmad on alklaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid.
Need on peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja ka mõruained (Meitern, 2009). Sellised toimeained avaldavad organismile mõju juba nii väikestes kogustes kui ka üliväikestes kogustes, millega kokkupuutel tekivad häired kudede elutegevuses ja elundite biokeemilistes protsessides, mille tagajärjel tekib mürgistus. Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et kahju tekib juba väikesest kogusest, kas siis närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes või ka allergiana. Erinevate mürgiste ainete kogus taimes on vägagi erinev. See oleneb nende kasvukohast ja kasvutingimustest samuti ka arengujärgust. Alkaloidid on kõige ohtlikumad toimeainetest, kahjustades eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral leidub neid kõikides taimedes- eelkõige seemnetes, koortes ja juurtes. Glükosiidid kahjustavad enamjaolt südametööd või põhjustavad vere erütrosüütide lagunemist ning
Endogeensete ainete tase võib olla organismi jaoks fataalne, kui see erineb palju tasemest, mida on vaja metabolismi normaalseks kulgemiseks. See kehtib nii suurte kui ka väikeste tasemete kohta Ksenobiootikute toimel võib rakkude paljunemine immuunsussüsteemi kontrolli alt väljuda ning selle tagajärjel tekib leukeemia või lümfoom. Immuunsussüsteemi vastutoime toksilistele ainetele võib avalduda allergiana või ülitundlikkusena. 20. Mis on teratogeensed, mutageensed, kantserogeensed ained? Teratogeensed ained põhjustavad sünnidefekte, mis tavaliselt on tingitud embrüonaalsetest või looterakkude kahjustustest. Mutatsioonid sugurakkudes võivad esile kutsuda sünnidefekte, näiteks Down'i sündroomi. Teratogeneesi mehhanismid võivad varieeruda. Nad võivad olla seotud ka ensüümide inhibeerimisega ksenobiootikude mõjul. Mutageensed ained muudavad DNA-d
Nii et kevadel, kui meil veel allergeensed taimed veel ei õitse, võivad lõunakaarte tuuled eriti tundlikele inimestele juba vaevuste tekitamiseks piisaval hulgal allergeene kohale tuua. Teine õietolmu allergeensuse põhjus on tolmutera pind - seal on väga palju erinevaid keerulisi keemilisi ühendeid, mis on vajalikud, et emakasuue õige tolmutera ära tunneks. Need ühendid võivad inimesel esile kutsuda aga ägedaid immuunreaktsioone, mis avalduvad allergiana. 5) Haruldane on õistaimede hulgas vesitolmlemine. Seda esineb vaid osadel veetaimedel, enamus veetaimedest on siiski tuultolmlejad (penikeeled, vesikatk) või putuktolmlejad (vesiroosid, vesi-kirburohi). 6) Isetolmlemine, kus taim viljastub iseenda õietolmuga, on mõneti tolmlemise vastand - see ei taga sugulise paljunemise eesmärki päriliku info vahetust. Seetõttu on taimedel palju risttolmlemist tagavaid või soodustavaid omadusi. Isetolmlemine võib
annaabi.ee 
