Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi poole, millega eemalduti keskaegsest allegoorilisusest. Dante nimetatakse esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks. `'Uus elu'' esimene autobioloogiline teos, koondas proosat ja luulet, muusa Beatrice. `'Pidusöök''. Peateos `' Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist, see jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus., kogu poeemi tegevustik on moraalne allegooria. Filosoofiline poeem, 3 osa: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Petrarca Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane.
lüroeepikas, teatri arenedes ka draamas. Ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, on ka elulusti. Kujutlusobjektiks armastus, daamikultus, rüütlid, piiblitegelased. Olulisemaks teemaks oligi kristlus, osad teosed olidki otseselt kristliku päritoluga. R-kirjandus- Uue temaatika ilmumine, kõigi poeetiliste väljendite uuendamine, uue eetika loomine. Kirjanike selge pöördumine realismi poole, millega kaasnes järkjärguline eemaldumine k-kirjanduse allegoorilisusest. Kujutlusobjektiks inimene kogu oma keerukuses; kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust. Antiikaja kirjanik, suurmees: Homeros kreeka eeposte looja, kujutletakse pimeda laulikuna, silmapaistvad eeposed ilias ja odüsseia, mille järgi õpiti kirjutama ja lugema Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht, riigitegelane, kes teostas reforma. Pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Keskaja kirjanik/suurmees:
Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala. Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Madrigal umbes 5-7 häälne polüfooniline laul, mille sisuks oli armastus või loodus. Tähtis oli emakeelsus. Sekstiin ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Eelkäijatest trubaduuridest eristab Petrarcat tema armastusluule täielik avatus. Ta vabastas luule müstikast, allegoorilisusest, abstraktsusest; süvendas selle humanistlikkust; lõi isikupäase poeetilise stiili, tõi sisse metafoori kui sonetizanrile tunnusliku kõnekujundi (nt Laura juuksed kuld, nägu soe lumi, kulmud eebenipuu, huuled kalliskivi ja roosid). Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud Petrarca mitte ainult oma luuletuste vormipeenusega, vaid ka platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia, tundelisuse ja igatsusega.
teenivad seda üht eesmärki. Füüsilisest maailmast ta suurt midagi ei arvanud. Sellest oligi ainult niipalju kasu, et läbi oma füüsilise keha kogemuse, meelte saame osa vaimsetest väärtustest.... midagi nii... Iseloomustage renessanssi esteetika põhialuseid! Renessanss – taassünd - 14-16 sajand. Taassünnib antiikultuur (paganlik kultuur). Inimene tuleb uuesti esiplaanile. Universaalne inimene. Humanism. Renessansikunst eemaldub keskaja kunsti allegoorilisusest ja sümboolsusest. Maalikunstis tuleb perspektiivi mõiste. Mis on lähedal, on suurem, mis on kaugemal, see on väiksem. Proportsioon. Loodus. Millised muutused leiavad aset arusaamas kunstniku rollist uusaja algul? Kodanluse teke. Uusajale pani aluse renesanss. Humanism. Miks ei saa me rääkida esteetikast antiigis ja keskajal? Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud
realistlikke püüdlusi, maad võtab formalism. Jäljendatakse antiikaja ning vararenessansi suurkirjanikke. Kirjanduses kasutatakse loodusekirjeldust. Loodus ei sümboliseeri enam luuletaja hingelisi elamusi ega anna tunnistust jumala headusest, vaid võlub kirjanikku oma reaalse iluga. Kirjandusteoste peamiseks kultusobjektiks saab inimene kogu oma elulises liikumises ja muutuvuses. Pöördutakse realismi poole: eemaldutakse keskaegse kirjanduse allegoorilisusest. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer Renessanss (renaissance ehk taassünd) on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põ-Itaalia linnriikides, kust levis Lä- ja Kesk-Euroopasse. Kestis 16.saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele olid iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega
annaabi.ee 
