Populatsiooni suurus on konstantne ajas Alleeli sattumise tõenäosus järgmisesse põlvkonda sõltub ainult tema sagedusest vanempopulatsioonis, st et looduslik valik puudub Modifitseeritud WF mudelis saab muuta kõiki eeldusi. Sisuliselt eeldab see mudel seda, et esineb ka iseviljastumine ja sugu pole oluline. 3. Miks on juhuslik geneetiline triiv väiksemas populatsioonis suurema „jõuga“? Mis juhtub alleelisagedustega läbi põlvkondade (üldprintsiip)? Millist tõenäosusjaotust saab kasutada alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks ühe põlvkonnavahetuse jooksul? Populatsiooni suurusest sõltub, kui mitu alleeli järgmisesse põlvkonda pääseb. Nt lõpmatul juhul pääsevad kõik ning mida väiksem on populatsioon, seda vähem alleele pääseb järgmisesse põlvkonda. Väiksemates populatsioonides on harvemini esinevatel alleelidel suurem tõenäosus kaduda
Wright-Fisheri mudelile? Mis on siin olulisim tegur? Milliste alleelisageduste juures on varieeruvus maksimaalne (oletame, et lookus on dialleelne)? Too mõni numbriline näide enda poolt valitud arvudega. Alleeli A sageduse dispersioon on pq/2Ne. Oletame, et populatsiooni efektiivne suurus on 20. p=q=0,5 (sellisel juhul esineb maksimum varieeruvus). Siis leiamegi p(variance) = 0,5*0,5/2*20. 4. Miks on juhuslik geneetiline triiv väiksemas populatsioonis suurema ,,jõuga"? Mis juhtub alleelisagedustega läbi põlvkondade? Triivis ühesuguse kohasusega genotüüpide sagedus muutub juhuslikult. Väikene populatsioon kaldub suurema tõenäosusega eemale oodatud keskmisest, kuna väikeses algmaterjalis säilib väiksema tõenäosusega heterogeensus - osa genotüüpe muutub juhusliku triiviga vähemsagedaseks kuni võib üldse kaduda. Väikestes populatsioonides sarnaneb geneetiline triiv inbriidingule, neutraalsed alleelid lähevad homosügootsesse olekusse. 5
t. et looduslik valik puudub • Ei mõju ükski teine evolutsioonitegur peale juhusliku gen.triivi • Põlvkonnad ei kattu – kõik isendid sigivad korraga ja ainult üks kord •NB! Hardy-Weinberg: Populatsioon on lõpmata suur ja diploidne Geenitriivi modelleeritakse W-F mudelis binoomjaotusega. 3. Miks on juhuslik geneetiline triiv väiksemas populatsioonis suurema „jõuga“? Mis juhtub alleelisagedustega läbi põlvkondade (üldprintsiip)? Millist tõenäosusjaotust saab kasutada alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks ühe põlvkonnavahetuse jooksul? Geenitriiv on alleelide sageduse juhuslik muutumine põlvkondades. Alleel segregeerub populatsioonis seni kuni fikseerub või läheb kaduma. Efekt on seda suurem, mida väiksem populatsioon. Väikeses populatsioonis panustab iga alleel rohkem alleelisagedusse, seega ka iga juhuslik muutus on suurema osatähtsusega ja
juhuslike ristamiste korral genotüüpide sagedusi lähtuvalt olemasolevatest alleelisagedustest. 5. Ühendpopulatsioonide alleelisagedused ühendpopulatsioon (ingl. Merged population)- Alg- ja migrantpopulatsiooni ühinenud populatsioon. Ühendpopulatsioon võib tekkida ka geograafilise isolatsiooni kõrvaldamisel. Ühendpopulatsiooni alleeli- ja genotüübisagedused. Kaks ühinevat populatsiooni on ühesuguse suuruse, kuid erinevate alleelisagedustega. Ühendpopulatsiooni genotüübisagedused erinevad veidi oodatavast Hardy-Weinbergi tasakaaluolekust. Ühendpopulatsiooni järgmises põlvkonnas ühtivad genotüübisagedused oodatavatega (andmeid pole näidatud). 6. Looduslik valik ja olelusvõitlus looduslik valik (ingl. Natural selection)- Indiviidide ebavõrdne ellujäämine ja järglaste andmine looduskeskkonnas, mis eelistab
annaabi.ee 
