2. Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis · geenisiire - suunitletud isendite väljaränne populatsioonist. - Uute ristumisvõimeliste isendite sisseränne · valik - eristab ühtesid alleelikandjaid teistest - ei tekita uusi alleele - toodab alleele läbi järglaste · geenitriiv - juhuslikkusest tingitud isendite arvu muutus, mis mõjutab järgmiste põlvkondade alleelisagedust. 3. Tegurid, mis mõjutavad genotüüpide sagedust(tegurid, mis mõjutavad homo ja heterosügootide sagedust) a) Ristumistüübid · sugulusristumine e. inbriiding. 17 - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel
on osaliselt sõltuv A/a genotüübist. Ajahetkel t=1 on wA*NA A-tüüpi indiviidi ja wa*Na a-tüüpi indiviidi. Alleelisagedused muutuvad võrreldes eelmise plv-ga: fA(0)=NA/(NA+Na) fA(1)=wANA/ wANA+waNa Selleks, et saada alleelisagedus, siis pole olulised mõlema tüübi absoluutarvud. Selleks jagame lugejat ja nimetajat (NA + Na)-ga ja saame: • fA(1) = wAfA(0)/(wAfA(0)+wafa(0)) Nii, et uut alleelisagedust ei määra mife absoluutne paljunemiskiirus (w), vaid suhteline paljunemiskiirus. Ehk A alleeli sagedus oleneb suhtelisest paljunemiskiirusest. Nii on vaid suhtelised paljunemiskiirused olulised ja jagades valemi nimetaja ja lugeja WA-ga näeme, et : fA(t+1) = fA(0)/(fA(0) +(wa/wA)fa(0)) Ehk uus sagedus sõltub paljunemissuhetest (wa/wA). 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)?
Millist tõenäosusjaotust saab kasutada alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks ühe põlvkonnavahetuse jooksul? Geenitriiv on alleelide sageduse juhuslik muutumine põlvkondades. Alleel segregeerub populatsioonis seni kuni fikseerub või läheb kaduma. Efekt on seda suurem, mida väiksem populatsioon. Väikeses populatsioonis panustab iga alleel rohkem alleelisagedusse, seega ka iga juhuslik muutus on suurema osatähtsusega ja mõjutab alleelisagedust rohkem kui suures populatsioonis. Geenitriivi tulemus pole ennustatav täpselt, vaid ainult tõenäosuslikult. Seda saab teha statistilise binoomjaotuse (“mündiviskejaotus”) mudeli abil. Binoomjaotus ehk nn mündiviskejaotus: kaks alleeli oleksid nagu „kull“ ja „kiri“ ja münti visatakse 2N korda. Tõenäosus, et järgmisse põlvkonda valitakse A alleeli i korda, kui selle sagedus eelmises põlvkonnas oli p, on [JB] 4
- populatsiooni saabuvad teiste populatsioonide isendid, ja rstuvad kohalikega. 2. Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis · geenisiire - suunitletud isendite väljaränne populatsioonist. - Uute ristumisvõimeliste isendite sisseränne · valik - eristab ühtesid alleelikandjaid teistest - ei tekita uusi alleele - toodab alleele läbi järglaste · geenitriiv - juhuslikkusest tingitud isendite arvu muutus, mis mõjutab järgmiste põlvkondade alleelisagedust. 3. Tegurid, mis mõjutavad genotüüpide sagedust(tegurid, mis mõjutavad homo ja heterosügootide sagedust) a) Ristumistüübid · sugulusristumine e. inbriiding. - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e
Tegurid, mis mõjutavad alleele populatsiooni genofondis 1.) Uute alleelide kujunemine mutatsioonid (osakaal väga suur ei ole), paljud mutatsioonid on avaldudes kahjuliku mõjuga eukarüootidel 10-6 ... 10-7 mutatsiooni raku kohta 2.) Uute isendite sisseränne ja ristumine kohapealsetega geenivool. Tegurid, mis muudavad olemasolevate alleelide sagedust. 1.) valik looduslik v kunstlik, valik ei tekita vaid muudab nende omavahelist suhet. 2.) olemasolevate alleelisagedust muudab ka 64 suunatud väljaränne noorte isaste väljaränne. 3.) olemasolevate alleelide sagedust muudab ka juhus, mis viib geenitriivini toimub isendite valikuta hukkumine. Tegurid, mis mõjutavad populatsiooni geneetilist struktuuri ehk homo ja heterosügootide omavahelist vahekorda: 1.) erinevad ristumis/paardumistüübid. Homosügootsuse astet tõstab sugulasabielud ehk inbriiding (HORISONT; PELTOLA)