alleelidest täielikult kaoks. Geenitriivi käigus toimub alleelisageduste juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. Alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks kasutatakse binoomjaotuse mudelit. Binoomjaotuse abil saab leida tõenäosuse, et n katse tulemusena toimub k sündmust, kui 1 katse sündmuse toimumise tõenäosus p on teada. Binoomvõrrandi mudel kirjeldab alleelisageduse muutust põlvkonnavahetusel WF ideaalpopulatsioonis. 4. (A) Millised on geenitriivi ja populatsiooni suuruse vahelised seosed? (B) Kas (kuidas) alleeli sagedus mõjutab selle fikseerumise tõenäosust triivi tõttu? (A) mida väiksem on populatsioon, seda suurem on geenitriiv. Populatsiooni suurusest sõltub, kui mitu alleeli järgmisesse põlvkonda pääseb. Nt lõpmatul juhul pääsevad kõik ning mida väiksem on
Kõrvaldatakse erandid. Lõhestav valik – kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Osaline ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Suunav – elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude elukeskkonda. Tagajärjeks on keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Geenitriiv – alleelisageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. Pudelikaela efekt toimub populatsiooni arvukuse drastilisel vähenemisel, kui üksikud indiviidid populatsioonist jäävad ellu ja taasloovad uue populatsiooni. Sellega kaasneb geneetilise mitmekesisuse kadu. 3. Molekulaarse evolutsiooni mudelid – klassikaline/neutraalne/peaaegu neutraalne
on aeglasem kui sv ja tulemused ei ole nii stabiilsed. Suurema kohasusega on 2 rühma. 3. valikut ei rakendu keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohastunud vorme ei teki. Kohasus ei mõjuta aju suurust. 3. Mida tähendab, et mutatsioon on juhuslik evolutsioonitegur? Mutatsioonid on juhuslikud. Need on metsikud sündmused, mis on täiesti kontrollimatud. Kui mutatsioon toimub, on see juhuslik ilming, ootamatu. Mutatsioonid on kohasuse suhtes juhuslikud ega mõjuta alleelisageduse muutumise suunda populatsioonis. LV annab evolutsioonile suuna kasutades ilma kindla eelissuunata muutusi. Mutatsioonijõu ekstreemne näide on HIV. Tema ja teised gripiviirused on RNA viirused. Mitmed põhitõed, mis kehtivad DNA puhul (proofreading, sünteesi kõrge täpsus), siin ei loe. Teeb oma genoomi paljundamisel vigu ja see on tema fundamentaalne osa ja strateegia. Lisaks puudub kindel fikseeritud genoom. kohanevad ülikiiresti muutunud tingimustega. 4. jälle üks loll ülesanne 5
eliminatsiooni intensiivsust. See seostub kohasusega kui täiendsuurus: w + s = 1; w = 1 – s; s = 1 – w. Maksimaalse kohasusega genotüübi puhul s = 0, letaalse genotüübi puhul s = 1. wa/wA=1-s Selektsioonikoefitsient summeerib paljunemiskiiruste erinevuse nii, et on lihtne arvutada selle erinevuse mõju alleelisagedusele: fA(1)=NA/NA+(1-s)Na 7. Millest sõltub alleelisageduse graafiku tõus? Millisel puhul on tõus järsem/laugem? fA(t) = fA(0)/ ( fA(0) + (1-s)t * fa(0) ) 8. Mis põhimõtteline vahe on genoomi edasipärandamisel haploidselt ja diploidselt paljunevatel organismidel? Johanna Valik diploidides on sarnane valikule haploidsetes organismides, kuid diploidid ei anna genotüüpi järglasele otse edasi. Selle asemel nad paarituvad ja annavad igale järglasele edasi vaid pool oma genoomist
annaabi.ee 
