avaldada. 26. Märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon, millest võtsid osa 40 000 inimest, kellest ligi 15 000 olid relvastatud sõdurid. Selline demonstratsioon avaldas sügavat muljet tavakodanikele ja ka Vene valitsusringkondadele. Vaid neli päeva hiljem, 30. Märtsil, avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. Järgnevalt asendati kubermanguvalitsusse ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonna komissaride ja miilitsaülemate kätte. Eesti keel kuulutati ka ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi hariduse üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Peamine eesmärk oli Venemaa föderaliseerimine ja täieõiguslik Eesti osariik Vene föderatsiooni koosseisus, kuid unistustes jõuti ka Eesti iseseisvuseni.
Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks sai Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eestis sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks. Juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega. Kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus asjaajamiskeeleks. Tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele.
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, mida esialgu juhtis tuntud kooli- ja põllumees dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Kogu kubermangu ametlikuks
kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, mida esialgu juhtis tuntud kooli- ja põllumees dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Kogu kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel ning tehti ettevalmistusi üleminekuks
Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Seega sai esimest korda Eesti ajaloos teoks eestlaste asualade (v.a Narva linn ja Setumaa) ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Järgnevalt asendati kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonna-komissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) - Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse - valimised. Maanõukogu omakorda seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda tuntud kooli- ja põllumees dr Jaan Raamot (1873-1927), hiljem Konstantin Päts. Suve jooksul korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised
annaabi.ee 
