Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. 3. Usin sõltlane laseb üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu kuulekas allakugistamine leiab aset sageli siis, kui üks vestluse osapooltest avaldab teisele survet, esineb sugestiivse veenvusega või toimib teise isiklikku arvamust allasuruva autoriteedina. 4. Vahelesegaja katkestab alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. Iseäranis häiriv on vestluse teemat teisele viiv, probleemile keskendumist hajutav või midagi olulist või usalduslikku eirav vahelesegamine.sellisel teisi katkestaval tüübil on kaks alaliiki. Süsteemianalüütik
Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele ootustele, käitudes veelgi hälbelisemalt, mis viib veelgi tugevamale sildistamisele. (Payne, 1995) Niisugusel lähenemisviisil on sotsioloogilistele teooriat omane nõrkus- ta tunnistab küll paremini, kui teised rolliteooriad selliste autoritaarsete riigi esindajate poolt nagu õpetajad, noortejuhid ja politsei, allasuruva võõranduvat mõju, ei aita aga muuta hoiakuid ega käitumisviise, mis võivad olla juba tugevasti välja kujunenud. Samuti kaldub sildistamise teooria aktsepteerima konventsionaalseid sotsiaalseid reaktsioone käitumisele, samal ajal eeldades, et käitumine on sisuliselt sotsiaalselt kujundatud. Kui see oleks tõsi, tähendaks see seda, et konventsioonidel on vähe jõudu. Antud lähenemisviis ei suuda esiteks tõstatada
Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. 3. Usin sõltlane laseb üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu kuulekas allakugistamine leiab aset sageli siis, kui üks vestluse osapooltest avaldab teisele survet, esineb sugestiivse veenvusega või toimib teise isiklikku arvamust allasuruva autoriteedina. 4. Vahelesegaja katkestab alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. Iseäranis häiriv on vestluse teemat teisele viiv, probleemile keskendumist hajutav või midagi olulist või usalduslikku eirav vahelesegamine.sellisel teisi katkestaval tüübil on kaks alaliiki. Süsteemianalüütik
rääkija põhjendite paikapidavust nig järelduste õigsust, sundides sellega vähemkindlat esinejatuitmõtete heietamiselt kähku tagasi ratsionaalse arutluse kontrollitud kitsale rajale. Usin sõltlane laseb üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu kuulekas allakugistamine leiab aset sageli siis, kui üks vestluse osapooltest avaldab teisele survet, esineb sugestiivse veenvusega või toimib teise isiklikku arvamust allasuruva autoriteedina. Simulant teeskleb noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu Vahelesegaja katkestab alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. KUULAMISTÕKKED On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil
kõrvpaju (Salix mysinifolia, S. aurita). Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula pubescens), hall- ja sanglepp (Alnus incana, A. glutinosa) (Pork, 1959). 8 Märgatavad muutused toimuvad niitmise katkemise tagajärjel ka rohurindes. Muutub rohttaimede liigiline koosseis, mis on tingitud kärpimise kui paljude liikide arengut allasuruva faktori puudumisest. Paraneb varustatus toiteelementidega. Toiteelemendid, mis niidetavatelt aladelt saagiga ära viidi, muutuvad varise lagunemise järel taimedele uuesti kasutatavaks. Seetõttu on mitteniidetaval alal rohustu kõrgem ja lopsakam, selles kasvavad lämmastikunõudlikumad liigid. Märgades kasvukohtades suureneb tunduvalt pilliroo (Phragmites australis) ohtrus, kuna ta talub niitmist halvasti ja regulaarselt niidetavatel aladel
annaabi.ee 
