Mittepärilikud on ka organite ja organsüsteemide haigused. 4. Vähkkasvajate tekke mehhanism. Onkogeenid, onkosupressorgeenid. Kasvajad. Kasvaja tekkeks ca 6-7 mutatsiooni; Kasvajate geenid: - onkogeenid (teada ca 50); neil on oluline roll organismi paljunemisstaadiumis, hiljem ei tohiks enam avalduda. Kiirelt arenevat loodet vaadeldaksegi mõnikord kasvajana. - onkosupressorgeenid (~12), nn allasurujad: geenid, mille produktid (valgud) takistavad onkogeenide avaldumist. Onkosupressoreid nimetatakse ka "vahimeesteks", tuntuim on p53 geen, st valku (protein) nr 53 määrav geen. Rakkudes olemas mõlemad. Kui onkosupressor ei tööta, tekibki kasvaja. Loote arengu käigus peavad onkosupressorgeenid tasapisi onkogeene pidurdama hakkama, täiskasvanul on onkogeenide talitlemist juba vähe tarvis (küll aga mõne koe taastamisel)
Puidus elava sipelgad (Camponotus truncatus) kaitsevad oma pesa nii. Termiitidel lisandub veel efektiivne “gaasipüstol” oma pesa kaitseks. Koopereerumine: Ühtsuses peitub jõud. Üks kuklane suudab vedada mööda püstloodis seina üles endast 20x raskemat koormat. Metsatulekahju kustutamine. Elukorraldus kuklase pesas ja sipelgate tähtsus metsas: kõrge biomass kahjurikollete allasurujad orgaanika lagundajad ja mulla tekitajad seemnete levitajad metsa uuenemine tolmeldajad bioindikatsioon Sipelgaid: Eestis - 54 liiki Sipelgasillad ja parved. Kuklaseasurkondade hääbumisele viib: Tulundus- ja talumetsade lageraie Saastekoormuse tõus tööstuspiirkondades Intensiivne ja ekstensiivne tulundusmetsade majandamine Sipelgate atraktiivsus turismiobjektina on saanud neile saatuslikuks – huvi nende vastu
3.2. T-lümfotsüüdid: a.i. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B- lümfotsüüte. a.ii. T-allasurujad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust a.iii. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. 3.3
Inimese vererakkude tüübid. Erütrotsüüdid II. Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid. a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid. 3. Lümfotsüüdid: a) B-lümfotsüüdid ja plasmarakud b) T-lümfotsüüdid: *T-abistajad (ingl. k. T-helper) *T-allasurujad (ingl. k. T-supressor) *Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid (ingl. k. cytotoxic T- lymphocytes) c) Loomulikud tapjarakud (ingl. k. natural killer cells) III. Megakarüotsüüdid ja trombotsüüdid Humoraalse ja rakulise immuunsuse mõiste. Toimemehhanismi järgi: Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Siia kuuluvad ka komplemendi valgud, mis sünteesitakse maksas.
annaabi.ee 
