loovad.Reeglid,standardid,rutiiniga harjumine ja teiste arvamus kartus-kõik see takistab loovust.Inimesed ,et taha midagi muuta kuna toimiv kuidagi ikka töötab ning ,siis on kindel ,et see ka edasi kestab vanaviisi. Inimesed kardavad teisitimõtlejaid ja loovust kuna see võib ohustada vana läbikatsetatud ühiskonda ,mispole küll produktiivne,aga see töötab.Kui inimesed näevad teisitimõtlejaid näitavad nad paraku näpuga selle peale ,sest nad tahavad temas loovust allasuruda ja on kadeda,et ise ei suuda erinevad olla.Ja kui isegi tahetakse muutusi,siis alati rahvas tahab ,et keegi need tema eest teeks ning nemad ei peaks midagi tegema ja kui midagi on valest,siis ainult nurisetake.Sellist käitumist oli NSV näha,kui kõik pidid alluma käskudele ja kõik loov ning erinev suruti maha kuna see oleks riigiga vastuolus.Praegu on asi õnneks parem kui NSV-s ja tahetakse produktiivset loovust. Palju inimesi on loovad,kuid nad kasutavad seda valesti ära.Nad toodavad
1944. aastal kui Punaarmee tagasi pöördus põgenesid paljud kunstnikud läände. Samal ajal saabus Venemaalt Eestisse ka Jaroslais tegutsenud kunstnikud ning hakkasid ise kunstielu korraldama. Kunstnikele jääti aga õigus omapärale ning mõned jätkasid lillede, inimeste ja looduse maalimist. Sel ajal loodi ka Tõnismäe monument. 1948 hakkas riik kunstnikke täielikult kontrollima. Paljud küüditati. Kunstnike liidust kadusid andekamad inimesed. Allesjääjatel tuli isikupära allasuruda ja alluda võimudele. Aastad 1955-1975 Kõige süngem ajajärk oli möödas ja valitsuse kontroll kunsti üle nõrgenes. Kunstnikud soovisid siis vabaneda sotsialistlikust realismist. Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi iseseisvus aja kunsti juude, nooremad proovisid hankida infot sellest mis toimub Lääne kunstis. Prooviti Ida-Saksa lahjendatud ekspresionismi. Võimud nõudsid endiselt aga realismi. Kunstnikud soovisid saavutada kunsti autonoomia, see õnnestus kõige pealt
Andamite määramine ja kogumine on samuti kesksel kohal. Vallutajad, eriti Kristuse sõjateenistuse vennad Liivimaal, aga veel enam Saksa ordu Preisimaal, kandsid hoolt, et pärisrahvail ei tekiks feodaalseid võimukeskusi. Vastasel juhul oleks ristiusustamine läbi viidud riigivõimude poolt rahulikul teel, aga see oleks võtnud rüütliordudelt sügavaima mõtte, eluõigustuse. Ristiretkede jooksul tekkis kohalikel valik, kas lasta ennast füüsiliselt hävitada või allasuruda igakülgselt. Millise valiku tegid siinne rahvas- seda vastust kroonika meile ei anna. 2 Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil Vaatamata Liivimaa reformatsiooniajaloo rikkalikule historiograafila pole siiski õnnestunud näidata, millises suunas, kas poliitilises, sotsiaalses või ideoloogilises, avaldas reformatsioon 16. sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju. Ideoloogiliselt kujunes võitlus kirikumeestega
Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte reaalse ühiskonna asjaoludega. 1 Ka loengukonspektist näha, et eri tegelased on õigust defineerinud erinevalt Spencer õigus on nagu öövaht, kes sekkub, kui midagi viltu Marx õigus valitseva klassi vahend, kuidas töölisi allasuruda ja valitseda Ihering õigus on riigi sunninormide kogum, see klassikaline positivistlik definitsioon Llewelyn õigus on õigusnormide kogum Ehrlich jaotas kolmeks, juristide, ühiskondlik ja riiklik õigus Normatiivse regulatsiooni juriidilisest vormist2 Unustatakse, et õigus on vaid ühiskonna üks regulatiivse süsteemi elementidest, mis kaugeltki ei valitse ühiskonda, vaid peab seda võimaluste piires teenindama. Tuleb aga
annaabi.ee 
