Keklõõvis, kooris ja kabelites on tähtvõlvid. Kesklõõvi eraldab külglõõvidest paksud ja suured sambad. Sambaid ühendavad ümarkaarelised võlvid. Kohe kirikus sissekäigu kohal asub Oleviste kiriku torn. Torni kiviosa ulatub 57. ja tornitipp 123 m. kõrgusele. Aknad on suhteliselt suured ja ümarkaarelised ja ka uksed on ümarkaarelised. Kirik on seest heledates toonides ja väljast ka. Tähelepanu püüavad veel kirikus kõrgelt allarippuvad kaunid lambid. Ehitise üldilme on lihtne ja kaine.
3. Hilisgootika (u 1400-1525), flamboyant- e leekstiili valitsemise aeg. Akendel olid leekstiilis teostatud raamistik ja nad ulatusid suurte arkaadideni; võlvid olid varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; Sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega, esinevad korv- kiile e eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on väga rikkalikud. Läks moodi võlvide varustamine kõrvalroietega, nii tekivad tähe- ja võrgukujulised võlvid, millel olid tihti allarippuvad päiskivid. Tavalise teravkaare esineb veel korvkaar, eesliselg- e roodkaar, madal teravkaare tjuudorkaar. Tihti puudub trifooriumaknad on tavaliselt väga laiad, varustatud rikkaliku raamistusega ja akendes esinesid tihti motiivid, mis meenutasid kalapõit ja tuule käes liikuvat tuleleeki, millest on tuletatud ka stiili nimetus. Arvukad viilud, tornikesed, ehisviilud, balustraadid, nisid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist kui kivipits.
´Holger´- valgeõieline kollasekirjude lehtedega ´Miss Ellen Willmott´ - Kõrgus ´Diversifolia´ - lihtlehine saar 2,5-4 m, laius kuni 2-3 ´Nana´ - kerajas saar, mõne m. Õiepungad rohekasvalged, meetri kõrgune puhasvalged topeltõied. ´Pendula´- leinasaar, oksad ´Princesse Sturdza´ - Kõrgus 2,5-3 pikalt allarippuvad. m, laisu kuni 2,5 m. Roosad lihtõied. ´General Pershing´ - Kõrgus 2,5-3 m, laius kuni 2 m. Suured lõhnavd lillakasroosad täidisõied. Kasutamine väärtuslik puit, kasutatakse puit on kõva, raske, puit on kõva, raske,
jpg) 22 Joonis 19. Aed-kukekannus (valge) 23 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: Purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) Taime kõrgus ja läbimõõt: 60 - 150 cm kõrge, lõpplaius 15 - 50 cm Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: varred sirged, püstised, lehed rohelised ja piklikud, karedad Õied või õisikud: Õied on suured korvõisikud (10 cm läbimõõduga), äärmised õielehed on keeljad, allarippuvad, purpur-roosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: ravimtaim, hea meetaim, talvekindel, kuid vajab talvekatet Kasvukoha nõuded: päikseline, viljakas või savine muld, parasniiske või kuiv Kasutamine haljastuses: lõikelill, lillepeenrale Joonis 20. Purpur-siilkübar (http://static3.nagi.ee/i/p/644/78/16119741560bd8_l.jpg/1; http://www.hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_2386.jpg)
Põhjas ulatub areaal kuni tundravööndini. Meie oludes sirgub arukask kuni 35 m kõrguseks ja võib saavutada diameetri üle 1 m. Puude vanus ulatub 200.....250 aastani. Tüvi sirge, vähese koondega, tüvekoor valkjas, kestendav, vanadel puudel moodustub tüve allosas mustjas ja paks sügavarõmeline korp. Tsoon II. Kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: noorelt punakaspruunid, kaetud heledate ja karedate vahatäpikestega. Pungad veidi kleepuvad, peened oksad nõtked, allarippuvad. Lehed: rombjad kuni munajad, 4.....7 x 2,5.....4 cm, pikalt teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, nahkjad, pealt läikivad, paljad. Lehed on puhkedes kaetud kleepuva vahakihiga, jahedatel kevadetel puhkedes veidi punakad, kleepuvus kaob jaanipäevaks, lehtede sügisvärvus erinevates kollastes toonides tavaliselt X algul. Õied: isasõied arenevad augustis ja asuvad võrsete tippudes. Emasurvad arenevad enne lehtede puhkemist lühivõrsetel, püstised, valminult 2-3 cm pikad ja rippuvad
saavutada diameetri üle 1 m. Puude vanus ulatub 200.....250 aastani. Tüvi sirge, vähese koondega, tüvekoor valkjas, kestendav, vanadel puudel moodustub tüve allosas mustjas ja paks sügavarõmeline korp. Tsoon II. Kultuuristamise aeg teadmata. Kohtades kus arukase kasvukohad kattuvad sookase omadega, annab viimasega hübriidi. Tunnused: Võrsed: noorelt punakaspruunid, kaetud heledate ja karedate vahatäpikestega. Pungad veidi kleepuvad, peened oksad nõtked, allarippuvad. Lehed: rombjad kuni munajad, 4.....7 x 2,5.....4 cm, pikalt teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, nahkjad, pealt läikivad, paljad. Lehed on puhkedes kaetud kleepuva vahakihiga, jahedatel kevadetel puhkedes veidi punakad, kleepuvus kaob jaanipäevaks, lehtede sügisvärvus erinevates kollastes toonides tavaliselt X algul. Õied: isasõied arenevad augustis ja asuvad võrsete tippudes. Emasurvad arenevad enne lehtede puhkemist lühivõrsetel, püstised, valminult 2-3 cm pikad ja rippuvad
on tähelepanuväärseim aastail 1351-1509 ehitatud Saint Quentini raekoda, mille peafassaadi alumine korrus on lahendatud kaaristuna, ülemist korrust aga kroonivad kolm azuursete kaunistustega kolmnurkviilu. Hilisgooti ka lõpul 15. ja 16. sajandil domineeris flamboyant´ stiil. Sakraalehituste plaan ja ülesehitus jäid endisteks, muutused ilmnesid eeskätt üksikasjades. Võlvidele uute roiete lisamisega moodustusid täht- ja võrkvõlvid, neid kaunistasid tihti suured allarippuvad päiskivid. Piilaritel puudusid kapiteelid, roided kasvasid välja turbadest. Ülespoole pürgiva teravkaare kõrval hakati kasutama ka lamedama profiiliga kaari 8roodkaar, korvkaar jne.), kirikutel puudusid empoorid või trifoorium, akende rikkaliku ehisraamistiku motiivid meenutasid kalapõit või tuult käes liikuvat leeki. Rohkesti oli skulptuurkaunistusi . Tuntumaid näiteid nimetatud perioodist on Rouen´i katedraal (15.-16.saj.), mis oma kahe tömbi
annaabi.ee 
