Lüpsmine on füsioloogiline protsess, mida lüpsja peab täielikult mõistma ja oskuslikult ära kasutama. Lüpsjaks ei kõlba juhuslikud ja mitteteadlikud inimesed. Viimast hakataksegi käsitlema referaadis õiges järjestuses ja samas tuuakse ära ka masinlüpsile esitatavad nõuded. 3 1. Lüpsmine Tähtsaimad lüpsireeglid, mida tuleb täita: 1)udara ettevalmistus olgu piisava kestusega 2)aparaadi allapanekuga ei või hilineda 3)vältida kuivlüpsi 4)lüpsisedmed puhtad. Sõõrdumine ehk piima väljutamine udarast on kaasasündinud ehk tingimatu refeks, mille esilekutsemiseks ei ole vaja erilisi asjaolusid peale udara närvilõpmete ärritamise. Töö käigus kujunevad tingrefleksid. Sõõrdumisele on need väga tähtsad. Tuleb arvestada, et lehm harjub kõigega(ka ebasoovitavaga)kiiresti, kuid omandatud harjumusest lahti saada on väga raske.
mis käivitab sõõrdumisrefleksi. Eellüpsi faasis kontrollitakse piima väljutamist nisadest, lüpstes käsitsi igast nisast välja umbes neli juga piima. Nisast väljuv esmane piim sisaldab rohkesti nisakanalisse või piimaurkesse sattunud ja seal paljunenud mikroobe. Seetõttu on eellüpsi teiseks eesmärgiks üldpiima mikroobide üldarvu vähendamine. Kui sõõrdumisrefleksi tulemusena on piim laskunud udarasse, siis paigaldatakse nisakannud. Nende allapanekuga ei tohi liialt kiirustada, sest siis võib tekkida häireid lüpsivaakumis või ärritatakse lehma asjatult. Samas tuleks vältida ka ülemäärast viivitamist, sest siis võib väheneda piima sõõrdumine. Pärast nisakannude allapanekut algab kohe piimavool, mille kiirus on lüpsi algul väikesem, kuid saavutab umbes minutiga maksimaalväärtuse. Piimavoolu kiirus jääb suhteliselt stabiilseks 25
udaraveerandi piim klimpi ja värvub eriliselt (joonis). Mastiiditesti tegemine Niisugustest mastiidi eks-pressmääramistest on suhte-liselt laialt levinud Kali-fornia mastiiditest (ingl k lühend CTM). Eri riikides kasutatakse sellest erinevaid modifikatsioone, näiteks Soomes on välja töötatud nn rakutest (soome k solutesti). Kui sõõrdumisrefleksi tulemusena on piim laskunud udarasse, siis paigaldatakse nisakannud (joonis, C). Nende allapanekuga ei tohi liialt kiirustada, sest siis võib tekkida häireid lüpsivaakumis või ärritatakse lehma asjatult. Samas tuleks vältida ka ülemäärast viivitamist, sest siis võib väheneda piima sõõrdumine. Pärast nisakannude allapanekut (joonis, A) algab kohe piimavool, mille kiirus on lüpsi algul väikesem, kuid saavutab umbes minutiga maksimaalväärtuse. Piimavoolu kiirus jääb suhteliselt stabiilseks 25 minutiks.
jooksul täielikult. Kõige sagedasemad ägeda kõhu põhjused: apenditsiit 55%, koletsüstiit 10%, iileus 10%, mao- või duodeenumi haavandi perforatsioon 7%, äge pankreatiit 5%, mesenteriaalne infarkt 4%. Kõhuvaluga patsiendi abistamine ja ravi 337 Tavaliselt leitakse patsiendid eest selles asendis, mille nad on spontaanselt valu leevendamiseks sisse võtnud. Kui vähegi võimalik, tuleks seda asendit näiteks pehme polstri allapanekuga toetada ning see ka transpordi ajaks säilitada. Ravivõimalused piirduvad kiirabis valu leevendamise ja infusiooniga. Iseäranis eluohtlikus seisundis patsientide puhul tuleks on-scene-time (sündmuskohal viibitud aeg) piirata miinimumini ning pidada esmatähtsaks kiiret transporti. Alati tuleb valmis olla selleks, et patsient võib oksendada. Oksendamise ajal tuleb patsienti hoida istuli või küljel ning toetada. Sagedase ja hooti oksendamise korral võib patsiendile tavapärase