kurisuud jõgi põhjaveetase koobastik 6 Maalibisemised ja varingud I Maalibisemised ja varingud II Maaliheteks ja varinguteks nimetatakse kivimmassi allalibisemist nõlval raskusjõu mõjul looduslik varikalde nurk (35-45°) nõlvapüsivus (kivimi/sette nidusus) ja veereziim Maalibisemised ja varingud IIb Maalibisemised ja varingud III: vesi osaliselt täitunud
sillutiskivide aluste mahalaadimine tööfrondile võimalikult lähedale 2. ladumine laia tööfrondiga 4 6. Algusjoone valimine Võimalusel tuleks alustada ladumist äärepiirde juurest või selle lähedalt, algusjoone valimisel tuleks arvesse võtta: 1. äärepiirde kulgemist 2. ladumise mustrit ja sillutiskivide nõutavat orientatsiooni 3. künklikul maa-alal tuleb ladumist alustada alt üles, et vältida kivide allalibisemist. 6.1. Ladumise mustri valimine Kõige suuremat tähelepanu nõuab esimeste kiviridade ladumine. Sillutiskivid tuleb asetada algusjoonele õige nurga all, et saavutada lõplikku mustri orientatsiooni. Kumera kujuga äärepiirde puhul tuleb sirge kivirida rajada uuesti 1 - 2 rea kaugusel äärepiirdest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb äärepiirde ja algusrea vahele jäävad tühimikud täita lõigatud kividega (alternatiiviks on ka tühimike betoneerimine)
kehaline ettevalmistus ja kaasaegne suusavarustus. 3.5.4. Trepptõus. Seda kasutatakse pehmes lumes matkates, väga järsust nõlvast ülesminekul, slaalomi – ja hüppemäe nõlva kinnitampimisel ning algajatel tõusudel. Liigutakse kanditud suuskadel juurdevõtusammuga, külg tõususuunas. Õpetamisel rõhutatakse: suusad asugu rõhtsalt, s.o. toetugu kantidega mäe poole, juurdevõtu mammu ajal aidatakse keppidele toetudes allalibisemist vältida. Juurdeviiva harjutusena kasutatakse külgsuunas juurdevõtusammuga liikumist tasasel, pehmes lumes tasasel, laugel tõusul ja jooksusammuga tasasel. 3.6. LASKUMISED 3.6.1. Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel 1) laskumine laugel nõlval heas jäljes, mõlemad suusas lumel: - käsi ringitades (ühes suunas, eri suundades), - mingit eset (müts, kinnas, kepp) tagant läbi käest kätte andes, - muid võimlemisliigutusi tehes, - mõõdukas kuni sügavas väljaastes,
Õnnetused põllumajanduslike transpordiseadmetega Põllumajanduslike tegevustega seotud õnnetuste korral on esimesel kohal õnnetused traktorite, autode või järelhaagistega. Tüüpilised õnnetused traktorite ja järelhaagistega on otsasõit tagurdamisel, peateelt kõrvalteele mahasõidul (suunatulede vilkumine pole märgatav, halb valgustus, liigne laius) või ettesõidul peateel liiklejale (külgkokkupõrge). Esineb ka traktorite ümberpaiskumist, allakukkumist või allalibisemist. Selliste õnnetuste korral jääb juht sõidukisse või selle alla kinni või ta paisatakse välja ja sõiduk veereb temast üle (→ peatükk „Vigastuste tekkimise mehhanismid“). Nende inimeste vabastamine ja päästmine on raskesti ligipääsetava sündmuskoha tõttu enamasti pikaajaline ja keeruline. Ka maastik valmistab tehnilisele päästmisele palju probleeme, kuna rasked päästesõidukid saavad sündmuskohta sõita vaid oluliste pingutustega ja juhi osavuse ning kogemuse abil.