Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel 19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel. Peakate. Kõige pidulikumaks peakatteks oli Viljandi kihelkonna meestel vildist lambamust kaapkübar. 19. sajandi keskpaigaks said populaarseks silindrikujulise rummuga kübarad (Kaarma, Voolmaa 1981, 107). Suviti kanti siiludest kokkuõmmeldud murumütsi, mis levis põlise peakattena Põhja-Viljandimaale Lääne- ja Põhja-Eestist. Talvemütsiks oli allalastavate kõrvadega karusnahkne müts ehk läkiläki. Jalatsid. Meeste jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad. Pargitud nahast pastlad olid kaua ka pidujalanõudeks. Viljandimaa rahvariided nägis ssellised välja 6 3. Kasutatud allikad Lõuna- Viljandimaa käsitöö traditsioonid ja omapära. (29. 05 2013. a.). Allikas: Mulgi.ee: http://www.mulgi.karksi.ee/?364 VILJANDI KHK. RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.)
Omab ujuvust ja asendit võib juhtida hüdrauliliselt, reguleerides veeseisu sektorvarja pesas •Varja pesast väljatõstmiseks st varja sulgemiseks tuleb varjapesa täita veega. Selleks avatakse ÜB poolne ventiil, AB poolne ventiil suletakse. Lõplikuks sulgemiseks kasut ka tõstemehhanismi. Avamiseks st pessa laskmiseks tühjendatakse varja pesa veest. Selleks avatakse AB poolne ventiil ja suletaks ÜB poolne. •Raudbetoonist ujuktüüpi sektorvarjad on laialt levinud USAs. •Allalastavate sektorvarjade põhiline eelis on et võimaldavad läbi lasta ujuvaid esemeid minimaalse veekaoga. Katusvarjad •Koosnevad kahest tasapinnalisest veetihedast kilbist. Kumbki pöörleb ümber oma telje, mis kinnitatud paisuharjale risti veevooluga. •Alumise kilbi ots on tavaliselt kumer parandamaks ülemise kilbi tugiratta liikumist mööda alumist kilpi. •Täielikult allalastud asendis asuvad paisuharjas olevas pesas / süvendis. •Juhitakse kas mehhaaniliselt või hüdrauliliselt
Sürakuusat ja sundisid Hieroni rahu paludes nende poole üle tulema. Sürakuusast sai Hieroni valitsusaja lõpuni roomlaste kindel liitlane, mis omakorda tagas sellele kreeka riigile pikaajalise rahu ja õitsengu. Roomlased vallutasid ka Agrigentumi (Akragase) saare lõunarannikul. Kuid kõige olulisem oli suure sõjalaevastiku ehitamine. Teadlikuna oma kogenematusest merevõitluses, varustasid roomlased oma laevad parraste külge kinnitatud allalastavate haaksildadega, millega lahingu käigus laevu kartaagolaste omade külge klammerdada, et tungida sealtkaudu vaenlase laevapardale ja muuta merelahing jalaväevõitluseks. Uuendust kasutades saavutasid roomlased Mylae lahingus Sitsiilia põhjarannikul esimese võidu Kartaago laevastiku üle (260. a.). Initsiatiiv merel läksid roomlastele. Edust tiivustunult otsustasid roomlased, Agathoklese omaaegset eeskuju järgides, viia sõjategevus üle Kartaago valdustesse Aafrikas
Tükikaubasadamad teeninda- vad peamiselt konventsionaalseid ja multifunktsionaalseid laevu. Ro-ro sadamad on mõeldud ro-ro laevade, con-ro, ro-pax laevade ja autoveolaevade teenin- damiseks. Sadamakaid on varustatud lisaehitistega, mis ühilduvad aluste allalastavate vööri- ja 5 Veetransport 91 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 5.31 Hamburgi sadama konteinerterminalid Pilt 5.32 Konteinerterminal Hongkongis ahtrirampidega
annaabi.ee 
