juurdeehituse seest. Veel mõni aastakümme tagasi jäi allikas tol ajal ait-keldrina kasutusel olnud hoone põranda alla. Kolga mõisa hooneid põhjalikult uurinud Lembit Odres pööras suurt tähelepanu hästi töödeldud kividele, pidades neid munkade käsitööks. Mõisa tiikide kandis oli neid palju, ülemise tiigi kõrval asuv kaev on ääristatud ühesuuruste tahutud raudkiviplokkidega, tõllapesukanalilt allalaskuv trepp on suurepärast paelõikamistehnikat näitavatest paeplaatidest. Seega on igati põhjendatud oletada, et see üle 2 meetri paksune müür pargiservas kuulus just munkade kindlustornile. Kui mungad või esimesena ehk ilmikvennad Kolka saabusid, siis võis veel päevakorral olla siia kloostri rajamine. Esialgu aga elati puuhoonetes nagu ka Padise kloostri puhul oli. Esimeste kivihoonetena rajati Padisel kabel ja elutorn. /Raam, lk 5/ Tõenäoline on, et nii võiks olla see ka Kolga puhul
*Marcel Duchamp oli Prantsuse avangardistlik kunstnik, kes oma nn. ready-madeobjektidega seadis esimesena kahtluse alla piirid kunstiteoste ja igapäevaste esemete vahel. Duchamp tegi koostööd nii dadaistide kui sürrealistidega. Hiljem on teda peetud esimeseks postmodernistiks, kuna kogu oma andekuse kiuste suhtus ta kunsti silmapaistva hooletuse ja mängulisusega. Duchampi varajased futuristlikud maalid: Kurb noor mees rongis. 1911 Trepist allalaskuv akt. 1912 *Tõeliselt revolutsiooniline kontseptsioon, millega ta lõpuks kunstiajalukku läks, oli aga nn ready-made, ehk suvaline objekt, mis on kunstniku signatuuriga tõstetud kunstiteose staatusse. Esimene neist oli tavaline jalgratta ratas pealkirjaga „Jalgratta ratas“ (1913). 1914. aastal järgnes „Apteek“ – graafiline leht talvemaastikust, millele Duchamp lisas kaks väikest rohupudelit. *1915. aastal kolis ta Ameerikasse, kus 1917. aastal New Yorgis elades pani
Aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida Moodustunud alahapendilised ühendid reageerides mulla mineraalosaga tekitab uusi on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida (okaspuuvaris, sambla jäänused, pohl, mustikas) taandunud ühendeid sisaldavaid mineraale ferrosilikaate (annavad sinaka värvi) 2. vaesed lähtekivimid (aluste vähesus) Liigniiskus > 70% Wmax 3. Läbiuhtumine ja allalaskuv vee liikumine (liivadel) Fe3+ on tavalises mullas pruun, kollane 4. Filtratsioon Fe2+ on gleistumise tagajärjel sinine, hall, rohekas Fe3+ sisaldavad mineraalid muunduvad, lagunevad. Ühendid ei püsi enam koos
pardiliinide ja -krosside loomiseks ka teisi parditõuge. Lihatõugu pardid Lihatõugu pardid on kiirekasvulised ja suure kehamassiga. Tapaküpseks saavad nad 50...55 päevaga, olles siis 2...3 kg rasked. Pekingi part Pekingi pardid pärinevad Hiinast. Eri maades aretati pekingi parte erinevates suundades ning seetõttu pole ka lindude tõutunnused ühesugused. Pekingi pardi kehahoid on poolpüstine, kere massiivne, saba poole 30° nurga all allalaskuv. Pea on lühike ja lai, kõrge kumerdunud lauba ja sügaval asetsevate silmadega. Jalad on jämedad, lühikesde, värvuselt punakasoran¸id. Kattesulestik on valge, sügisel kreemikaskollane, nahk helekollane. Kliimatingimuste suhtes pole pekingi pardid nõudlikud. Nad on varavalmivad, kergesti nuumatavad, elujõulised ja paistavad silma hea söödakasutusega. Noorlinnud on tapaküpsed 50...52-päevaselt, kaaludes siis 2...2,5 kg.
annaabi.ee 
