Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"allaheitmiseni" - 5 õppematerjali

Eesti kirjanikud
3
odt

Eesti kirjanikud

a. Jüriöö ülestõus - ,,Villu võitlused" - Jüriöö ülestõus - ,,Vürst Gabriel" - Liivi sõda · Jutustused: - ,,Tallinna narrid ja narrikesed" - Naeruvääristatakse inimeste pahesid (,,Kuulsuste narrid") · Reisikirjad: - ,,Volgal" · On tegelenud tõlkimisega: ,,Don Quijote" KÜSIMUSED: 1. Liivimaa kroonika (kes, millal, mida sisaldas) - Ajalugu, misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juurde kuni Saaremaa allaheitmiseni. 2. Esimene eestikeelse trükise ilmumine - 1525.a. 3. Esimese eestikeelse säilinud trükise ilmumine - 1535.a. 4. Kes ja Millal tõlkis Piibli eesti keelde? - Anton Thor Helle 1739.a. 5. Kes on Käsu Hans? - Esimene Eesti luuletaja

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
Vanem Eesti kirjandus - ülevaade
3
doc

Vanem Eesti kirjandus - ülevaade

lugemisoskuse nõue Kroonika ajaraamat, esitab ajaloosündmusi kroniloogilises järjekorras, enamasti proosa, harvemini värsivormis. Keskajal kirjutasid mungad. Läti Henrik esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil. Ladina keeles. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on tähelepanekuid eestlaste kommete, usuni, keele, rahvalaulu,isiku ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale(sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 18811883. Taani hindamisraamat 13.sajandil Taani munkade poolt registreeritud PõhjaEesti asulate nimekiri. Sisaldab 500 kohanime, lisaks isiku ja perenimed.

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
Vana-Kreeka kirjandus
8
doc

Vana-Kreeka kirjandus

elulaadi ja vaimsuse suhtes teravalt kriitilised. "Noorte vihaste meeste" ­ J.Osborne, J.Ardeni, S.Delaney, A.Weskeri, E.Borni lavateosed andsid põhjust EESTI KIRJANDUS Kroonikad Hendriku Liivimaa kroonika Esimesi kirjalikke teateid eestlaste staatuse kohta leiame ladinakeelsest teosest Hendriku Liivimaa kroonika. Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227. aastal. Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanukuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku-ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Taani hindamisraamat Liivimaa vanema riimikroonika Liivimaa noorem riimikroonika Katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat on Wanradti ja Koelli katekismus, milles seisab kõrvuti saksa ja eesti keelne tekst. Katkekismus oli lühike usuõpik. Esitas kristliku õpetuse olulisema

Kirjandus → Kirjandus
141 allalaadimist
Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks
8
docx

Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks

Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame ladinakeelsest teosest Henriku Liivima kroonika. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Ta oli piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu. Hästi informeerituna on ta siinseid sündmusi oma ülestähendustes kirjeldanud paiguti suure üksikasjalikkusena. Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures kuni Saaremaa allaheitmiseni (1180-1227). Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Henrik tundis ka siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas ka eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, nt malewa, wanem, Lembitus, Viliende ning sisaldab üksikuid lauseid.

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Saksa Ordu koosseisus võttis ta osa „mõõgamisjonist“ Läti-, Liivi- ja Eestimaal, olles piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu. Hästi informeerituna on ta siinseid sündmusi oma ülestähendustes kirjeldanud paiguti suure üksikasjalikkusega. 26 Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227. aastal. Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. väärib tähelepanu, et lisaks saksa ja ladina keelele tundis Henrik siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, näiteks malewa, kylekunda

Kirjandus → Kirjandus
174 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun