sekundit.( uutel lüpsiseadmetel on see programm sees). Eel-lüpsi teostamine - sõõrdumise stimulatsiooniks ja kontrolliks - esmase mikroobiderikka piima väljalüpsiks ja piima visuaalseks hindamiseks. - igast nisast tõmmatakse mõni piimajuga eel-lüpsi topsi. Topsi tume alus võimaldab piima välimust hinnata. Mastiidi kahtluse korral teostada kinnituseks testn spetsiaalsel testialusel ja lüpsta piim eraldi kannu. - Haigestunud loom märgistada ja märkida ravivihikusse. Nisakannude allaasetamine - Nisakannud tuleb alla panna 1 minuti jooksul alates ettevalmistusest. - Lehm tuleb tühjaks lüpsta sõõrdumist mõjutava hormooni oksütotsiini toime ajal. Oksütotsiini toime avaldub 30..60 sekundi jooksul alates puhastamise algusest ja selle mõju kestab 5-8 minutit. - Vasaku käega hoitakse kollektorist ja paremaga asetatakse nisakannud alla. - Nisakann tuleb haarata kummimansetist, mitte hülsist ja vältimaks õhu sissetõmbamist nisakannu, tuleb nisakannu
enne lõpsi eemaldada sõnnik, tõusööta anda enne lüpsi, lehm rahutu söötes lüpsiajal; silo ei tohi sööta enne lüpsi, et piimale ei jääks ebameeldiv lõhn; vältida võõraste isikute ja loomade viibimist laudas; ette valmistada lüpsi inventar. ** lüpsiaparaati ei tohi lehmale enne alla panna, kui lehm on sõõrdunud; lüpsiaparaat tuleb koheselt alt ära võtta, kui piimavool on udarast lõppenud.1) udara ja nisade puhastamine 2) eellüps 3) Nisakannude allaasetamine 4- 5) Lüpsijärgne desinfektsioon 6) nisade määrimine salviga Järellüpsi tegemist tuleb alustada kui piimavool on järsult vähenenud, tehakse, sest võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse, kestab 20-30 min 45. Lüpsiinventari pesemine- Lüpsiaparaatide pesemine mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40t veega ja siis alles kasutatakse desinfitseerimisvaheneid. Hoolikalt tuleb pesta ka nisakannud,
kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. L ÜP SM IN E 1 2 3 4 5 6 1- UDARA JA NISADE PUHASTAMINE 2- EELLÜPS 3- NISAKANNUDE ALLAASETAMINE 4-5 LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON 6 NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA NISAKANNU KORK DESONÕUD JA PRITSPUDELID NISAKANNUDE ALLAASETAMINE JA LÜPSMINE 61 VEISEKASVATUS Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja.
allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. LÜPSMINE UDARA JA NISADE PUHASTAMINE EELLÜPS NISAKANNUDE ALLAASETAMINE LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud üles ja vajutavad kokku nisajuha, mis takistab piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse
piimavoolikud keerata allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. LÜPSMINE UDARA JA NISADE PUHASTAMINE EELLÜPS NISAKANNUDE ALLAASETAMINE LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud üles ja vajutavad kokku nisajuha, mis takistab piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse
annaabi.ee 
