Alküülhalogeniid - 4 õppematerjali

4

doc

Halogeeniühendid, alkoholid, eetrid

· Üldvalem R -- O -- R' · Funktsionaalnomenklatuur alküülrühmad tähestiku järjekorras + liide eeter CH3 O CH3 dimetüüleeter CH3 CH2 O CH3 etüülmetüüleeter · Lenduvad, ei lahustu vees · Keemiliselt püsivad · kasutatakse laboris lahustitena · Puudub vesinikside, madala sulamis ja keemistemperatuuriga · Saamine alkoholaat + alküülhalogeniid CH3ONa + CH3Cl CH3OCH3 + NaCl alkoholi dehüdraatimine 2C2H5OH C2H5OC2H5 + H2O

Keemia → Keemia

25 allalaadimist

2

doc

Spikker orgaanilise keemia I eksami jaoks

2)Sekundaardsed- hea nf, nõrk alus SN2; tug alus E2. 3)Tertsiaalne- E2 tug alusega; mittealuselistes ting E1 ja SN1. 4)hüdrolüüsalkohol/ aldehüüd/ hape. 5) R-X+ R´O:- R-O-R ´ (eetrite süntees). 6)R-X+ -:CNR-CN (nitriilide synt). 7)R-X +R´-COO- R-COOR (estrite sünt). 8)R-X+NH3RNH3X. 9)R-X+X´R-X`10) R-X+H:-R-H. 11) tug aluste toimelalkeenid 12) R-X+ MetR-MetX. Alkoholid: 1)reag tug aluse/ Metalkoholaat 2)R´-O-Met+ alküülhalogeniid (R"X) R`-O- R"+Met-X 3)dehüdraatumine (E1) alkeen. 4)halogeenimine(H-X; PX3; SOX2)R-X+H2O 5)esterdamine hapetega R-OH+R`COOH ROOCR`+ H2O 6)oksüdatsioon aldehüüdiks/ ketoonix/karb happex. 7) H2SO4 juuresolekul iseendagaeeter Eetrid: 1)komplexid Lewise hapetega. 2)R-O-R+H-HalR-X+R-OH (SN2) 3) R-O-R+O2R- O-ROOH. 4)epoksiidtsükli avamine (H-:O:H; X-; -:OR; R:-; :H) Karboksüülhapped: 1)reag hüdroxiididega / alus ox sool. 2)dekarboksüleeruvad loovutades CO2 3)leelisegasool 4)alkoholigaester

Keemia → Orgaaniline keemia i

488 allalaadimist

35

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

C6H5-CH=CH2 + Br2 à C6H5-CHBr-CH2Br Polümeerub polüstüreeniks (polüstürooliks). X CH = CH2 à [ -CH - CH2- ]x I I C6H5 C6H5 Suhteliselt jäik polümeer, mida kasutatakse elektriinstallatsioonidetailide valmistamiseks, odavate seinaplaatide valmistamiseks jne. Põlemisel tahmab tugevalt ja levitab imalmagusat kaneelaldehüüdi lõhna Saadakse benseeni töötlemisel etüüniga AlCl3 juuresolekul. Vahepeal tekib ilmselt alküülhalogeniid C6H6 + CH:::CH à C6H5 - CH = CH2 Nomenklatuurist · Üldjuhul vaadeldakse benseeni tuumühendina. Tuumaga seotud radikaalid näidatakse tavapärases korras · Kui on vaja benseenituuma käsitleda kõrvalahelana, siis vastav radikaal kannab nime Fenüül SIC! C6H5- fenüül, mitte bensüül ( bens(o)üül on hoopis C6H5-CH2- ) C6H5-CH2- C6H5 difenüülmetaan C6H5 - CH=CH- C6H5 1,2-difenüületeen Fenool(id)

Keemia → Keemia

1143 allalaadimist

32

pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

C6H5-CH=CH2 + Br2 C6H5-CHBr-CH2Br Polümeerub polüstüreeniks (polüstürooliks). X CH = CH2 [ -CH - CH2- ]x I I C6H5 C6H5 Suhteliselt jäik polümeer, mida kasutatakse elektriinstallatsioonidetailide valmistamiseks, odavate seinaplaatide valmistamiseks jne. Põlemisel tahmab tugevalt ja levitab imalmagusat kaneelaldehüüdi lõhna Saadakse benseeni töötlemisel etüüniga AlCl3 juuresolekul. Vahepeal tekib ilmselt alküülhalogeniid C6H6 + CH:::CH C6H5 - CH = CH2 Nomenklatuurist · Üldjuhul vaadeldakse benseeni tuumühendina. Tuumaga seotud radikaalid näidatakse tavapärases korras · Kui on vaja benseenituuma käsitleda kõrvalahelana, siis vastav radikaal kannab nime Fenüül SIC! C6H5- fenüül, mitte bensüül ( bens(o)üül on hoopis C6H5-CH2- ) C6H5-CH2- C6H5 difenüülmetaan C6H5 - CH=CH- C6H5 1,2-difenüületeen Fenool(id)

Keemia → Orgaaniline keemia

108 allalaadimist