maailmapilt on alles välja kujunemas ja kes ei pruugi osata saadud informatsiooni tõesust küsimuse alla seada. Heaks näiteks sellest on meie ühiskonnas väga levinud kultus, mis ümbritseb kuulsusi. Meedia levitab järjekindlalt hoiakut, mille kohaselt on just tuntud inimeste eluviisid ja ellusuhtumine kõige õigemad. Samal ajal trükitakse kasumi saamise eesmärgil eelkõige lugusid, mille teemaks on kuulsuste kahtlase moraalse väärtusega teod nagu pidev suitsetamine, ülemäärane alkoholipruukimine ja pidutsemine ning ebaterved toitumisharjumused. Noortel võib väga kergesti jääda mulje, et nii käitumine ongi õige ja tagab populaarsuse. Meedia ümbritseb meid kõikjal. Enam-vähem igas kodus on tänapäeval raadio, televisioon ja internet. Iga päev võib postkastist leida kõikvõimalikke reklaame ja katalooge. Linnades ei saa tänaval paari sammugi astuda, ilma et vaatevälja ei jääks mõnda üleskutset midagi osta, mõnda üritust külastada või kellegi poolt hääletada.
Põhiprobleem oli iga hinna eest kuulsaks saada. Ära ei põlatud mingeid vahendeid kuulsuse saavutamiseks. Bänd see oli elu ning elustiil, mille nimel loobuti õpingutest, teenitud raha laristati lihtsalt maha (enamasti alkoholile), toimus mingisugune vegeteerimine mingil x- levelil, millest said aru vaid nn "mõttekaaslased". Tänu lodevale elule ja alkoholile pöörati selg ka pereväärtustele. Toimus valedes elamine. Valetati oma pereliikmetele ja eelkõige iseendale. Pidev alkoholipruukimine tekitas pikapeale pöördumatu sõltuvuse ning kõik, mis toimus nn "kaines maailmas" , tundus mõttetu ja loll. Raamatu autor valis ka kaine elu, mitte seetõttu, et joomine talle ei meeldinud vaid surmahirm ajas ta sellele teele. Kahjuks kõik selle raamatu tegelased ei ole enam praegu meie hulgas ning nii mõnegi on alkohol hauda ajanud. - milline oli vastukaja kriitikuilt ja lugejailt, kui see teos ilmus?
Mõisakõrtsid tähendavad ühtlasi kaubalis-rahaliste suhete arenemist, statsionaarse maakaubanduse laienemist. Juba 18. sajandi autorid kurdavad eestlaste laiskuse, 23 salakavaluse jm. halbade omaduste kõrval ka nende alkoholilembuse üle. Siiski ei joonud talupojad end mõisakõrtsides põhja, selleks ei olnud neil arvatavasti ka piisavalt raha. Teiseks kaitses eestlasi paljude loodusrahvaste kurvast saatusest vana harjumus tarvitada pidupäeviti õlut, mille tõttu alkoholipruukimine polnud nende kultuurikontekstis täielikuks uudiseks ja selle jaoks olid olemas teatavad reeglid (Vahtre, 2000). 24 7. KOKKUVÕTE 1700. aastal alanud Põhjasõjas vallutati Eesti Vene vägede poolt. Varem Rootsile kuulunud Eesti- ja Liivimaa liideti 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga Vene riigiga. Lõppes Rootsi aeg, Eesti ajaloos algas kaks sajandit kestnud Vene aeg.
Seda ei peagi igaüks mõistma ja hindama. JUUA VISKIT? Eks seda on aegade jooksul tarvitatud väga erineval otstarbel: et oleks lõbus, et purju teeks või et terveks teeks. Antropoloogide väitel pruugiti destilleeritud jooke vanadel aegadel selleks, et ellu jääda: need vedelikud on antiseptilised, aga elamine oli tihti antisanitaarne ja vesi sageli riknenud. Kääritatud joogist koolerat ega düsenteeriat ei saadud - pigem aitas see neid isegi ära hoida. Seega oli alkoholipruukimine inimkonna ajaloos möödapääsmatu. Õnneks oli inimestel maks, mis tootis pidevalt alkoholi lõhustavat fermenti - alkoholdehüdrogenaasi. Paraku pole aga alkoholi lagundamise kiirus kõigil inimestel ühesugune. Vaikset ookeani ümbritsevatel rahvastel (hiinlased, jaapanlased, korealased, maoorid, indiaanlased) kannab 40-70% indiviididest mutatsioone (alkoholdehüdrogenaasi geenidesl, millega kaasneb väga aeglane alkoholi, eriti selle laguproduktide lõhustamine. Neile on alkohol väga paha
on. Prohvet Maltsvet- avastseen leiab aset kõrtsis. Mõis-viinavabrik-kõrts.. kasum on kõige eesmärgiks. Kapitalism. Seda narratiivi on võimalik käsitleda ka naudinguna. Meil aga arvatakse, et alko on probleem. Nt Vahemereäärsetes riikides on alko nauding. Alkohol on negatiivne nähtus kogu selles elulaadis. 1)moraalikirjandus/moraalidiskursus. Alko on üleastumine mingitest sätestatud reeglitest, patt. 2) (populaar)Teaduslik diskursus, kõneviis. Meditsiiniline kõnepruuk. Alkoholipruukimine on haigus. (19. saj) 3)sotsiaalne taust/raam, aga tihti segatakse see moraalse ja teaduslikuga. Kogu see kontekst on mure talurahva pärast. Ammu on olnud juba alkohol kauplemises suur asi. Üks annab alkot, teine annab nt elevandiluud. Indiaanlaste kultuur lagunes juba alkoholi pärast, kuna valge mees tõi neile joovastavat jooki. Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa.
Prohvet Maltsvet- avastseen leiab aset kõrtsis. Mõis-viinavabrik-kõrts.. kasum on kõige eesmärgiks. Kapitalism. Seda narratiivi on võimalik käsitleda ka naudinguna. Meil aga arvatakse, et alko on probleem. Nt Vahemereäärsetes riikides on alko nauding. Alkohol on negatiivne nähtus kogu selles elulaadis. 1)moraalikirjandus/moraalidiskursus. Alko on üleastumine mingitest sätestatud reeglitest, patt. 2) (populaar)Teaduslik diskursus, kõneviis. Meditsiiniline kõnepruuk. Alkoholipruukimine on haigus. (19. saj) 3)sotsiaalne taust/raam, aga tihti segatakse see moraalse ja teaduslikuga. Kogu see kontekst on mure talurahva pärast. Ammu on olnud juba alkohol kauplemises suur asi. Üks annab alkot, teine annab nt elevandiluud. Indiaanlaste kultuur lagunes juba alkoholi pärast, kuna valge mees tõi neile joovastavat jooki. Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa
annaabi.ee 
