15. Iatrofüüsika ja iatrokeemia Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika, matemaatika ja füsikaa printsiipide. Iatrofüüsika mõjudega saab seostada suurimaid uusaja arstiteaduse avastusi, nagu William Harvey vereringeteooria, Marcello Malpighi kapillaaride ja nende funktsiooni kirjeldamine. Leonardo da Vinci uuris inimkeha anatoomiat, tuues esile paralleele organismide ja masinate vahel. Iatrokeemia- alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis peab haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, väävli ja soola – tasakaalu muutumist. Lähtuvalt sellest arusaamast üritati haigusi ravida keemiliste vahenditega. Iatrokeemia oli populaarne 16.–18. sajandil. Selle pioneer oli Paracelsus. 16. William Harvey Inglise arst ja anatoom, kes avaldas teose Südame ja vere liikumisest
Mida need printsiibid iseloomustasid? Metallilisuse printsiip- elavhõbe Põlevuse printsiip - väävel Kõvaduse printsiip- sool 13. Milliseid araabia alkeemikute poolt kasutusele võetud termineid tuntakse ja kasutatakse ka tänapäeval (tooge näiteid)? Alkohol, alkali- leelis, tsirkoon, naphta- petrooleeter 14. Millised olid Euroopa-perioodi alkeemikute tegevuse peamised eesmärgid ja saavutused? See, mis alkeemial oli ühist keemiateadusega (ainete saamine, nende omaduste uurimine, reaktsioonide tundmine), polnud alkeemiale eesmärgiks, vaid ainult vahendiks, Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja. Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna Saavutused keemia vallas: naatriumhüdroksiidi saamine (selle kirjeldus), püssirohu valmistamist, hakati propageerima keemilisi ravimeid, kirjeldati lämmastikhappe
Meditsiiniülikoolidest said juhtivaks Padova ja Leyden (15. sajandil üldse Euroopas ca 40 ülikooli). Õpingutes sai oluliseks practica (entsüklopeediline ülevaade haigustest ja nende ravist). Lisaks ilmuvad veel õppevormid nagu consilia (juhtumianalüüs), regimens (nö tervishoid isiklikul ja ka laiemal tasemel), experimenta (retseptiteadus), materia medica (rohuteadus). Meditsiinis hakkas humoraalpatoloogia asenduma iatrokeemiaga (alkeemial põhinev kontseptsioon, mis näeb haiguse ja terviuse taga eeskätt keemilisi protsesse kehamahlad asenduvad piltlikult keemililiste elementidega). Algas natuurfilosoofia võidukäik, mis andis oma positiivse panuse looduse seletamisele. Toimus ka teatav üldine lähenemisnurkade muutus nt hakati jälle tegelema esmaabi jms-ga. Keskajal oli esmaabi valdkond, mis kiratses. Nt suhtumine enesetapjatesse neid peeti ebapuhtaiks, mis omakorda tähendas, et ka nende puudutamine, nende
silmades lõi põlema vai-mustusleek, «ei, ma ei eita teadust. Ma pole asjata nii kaua küüntega maast kinni hoides läbi koopa lugematute käikude roomanud, kui ma poleks kaugel enese ees pimeda käigu otsas näinud valgust, leeki.* Kahtlemata oli see pimestava kesktule vastuhelk, milles kõik kannatlikud ja targad inimesed jumala leiavad.» Tourangeau katkestas teda: «Mida te siis lõpuks õigeks ja kindlaks peate?» «Alkeemiat.» Coictier hüüatas: «Jumala pärast, dom Claude, alkeemial on muidugi omamoodi õigus, aga milleks teotada arstiteadust ja astroloogiat?» 162 «Tühine on teie teadus inimesest, tühine teie teadus taevast!» vastas ülemdiakon rõhutatult. «See tähendab üle õla vaadata Epidaurosele * ja Kaldeale,* vastas arst sapiselt. «Kuulge, kallis härra Jacques. Ütlen puhtast südamest, mida mõtlen. Ma pole kuninga ihuarst ja majesteet pole mulle Daidalose aeda kinkinud, et sealt tähekogusid uurida ... Ärge vihastage, vaid kuulake mind ..
annaabi.ee 
