Eesti avalikkuses on viimasel ajal palju räägitud perevägivallast, selle liikidest ja põhjustest, kuid eakate väärkohtlemine on jäetud tähelepanuta. 2010aastal alustas õiguskantsler hoolekandeasutusi puudutava koolitusprojektiga, mille eesmärgiks on tõsta hoolekandeasutuste töötajate teadlikkust hoolekandeasutustes teenust saavate isikute põhiõigustest, sh väärkohtlemisest, selle ennetamise vajalikkusest ja võimalustest (Aljosin 2011). Aga eaka kodus asetleidvast väärkohtlemisest on väga vähe räägitud ja uuritud. M. Tuherm (2012) lähtudes oma uurimustööst ,,Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel" tegi Sotsiaalministeeriumile ettepaneku korraldada üle-eestiline eakate väärkohtlemise uuring, et paremini korraldada ennetustööd ja varajast märkamist. Selleks, et tuua probleem ühiskonnas avalikkuse ette, on vaja seda esmalt põhjalikult uurida,
juhtimise tegelikke tulemusi, kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi, müüti kodanliku Eesti õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fasistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid". Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed Karl Vaino (EKP KK I sekretär), Arnold Rüütel (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees), Bruno Saul, Gennadi Aljosin, Ganjusov, Rein Ristlaan (EKP KK ideoloogiasekretär), Artur Bernhard Ups, Karl Kortelainen (Eesti NSV Julgeoleku Komitee esimees), Liiv, Ain Soidla ja Indrek Toome (Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe I asetäitja). 17.detsembril 1987 oli EKP KK büroo istung, millel kinnitati eespool toodud NLKP KK määruse täitmise esmaste ürituste plaan ja otsustati 22.detsembril 1987 kokku kutsuda ENSV parteiaktiivi nõupidamine ideoloogiaküsimuses.
olid seotud kultuurivaldkonnaga, Green pidas nt laulupeol kõne, Tallinnas peetud purjeregati üks juhte, Tõnurist tegeles põllumajandusega, Lahemaa rahvuspargi üks rajajaid - tollastes oludes väga oluline üritus, Vaino Väljas. Käbini enda jaoks kõige olulisemaks lähikondlaseks saab Vaino Väljas - oli veendunud, et just Väljas peaks temalt parteijuhi ameti üle võtma. 1978-1988 Karl Vaino - 2. sekretär tema ajal 1982-1985 A. Kudrjavtsev, 1985-1990 G. Aljosin. Meeskond: R. Ristlaan - kõige olulisem lähikondlane Vainole, kes oli vastutav ideoloogia valdkonna eest ja ta mõtestas seda uut suunda, mis Vaino võimuletuleku järel ühiskonnas juurduma hakkas, hakkas ka 1980. aastal uut venestuspoliitikat läbi viima, Bruno Saul - valitsusjuht, Arnold Rüütel. Vaino tugines paljuski Kudrjavtsevile. 1988-1990 Vaino Väljas - 2. sekretär 1985-1990 G. Aljosin. Võib öelda, et Väljase ajal oli 2. sekretär küll
vastu. N. Hrustsov oli suur maisiarmastaja (Visiit Ameerikas inspireeris teda). Lahemaa rahvuspargi rajamine (Erakordne ENSV ajal kuulutada väike osa Eestist looduspargist), osutati tähelepanu loodusele, mis tõi jõulise arengu looduskaitse seltsile. A. Green oli Eesti välisminister pikka aega ning tegeles kultuuri ja spordi küsimustega. K. Vaino: 1978-1988- Karl Vaino. 2. sekretär: 1982-1985 A. Kudrjavtsev/ 1985- 1990 G. Aljosin. Meeskond: B. Saul (Valitsusjuht), A. Rüütel (Põllumajanduse sekretär, ülemnõukogu presiidiumi sekretär). Toetas fosforiidi kaevandust, mis osutus talle saatuslikuks lõpuks valitsejana. Venestuspoliitika sümbol. Võimuvõitlus Eesti NSV võimuladvikus: Põhilised vastasseisud 1944-1978: Karotamm ja Käbin- Käbin. Karotamm alahindas Käbini intrigeerimis oskust ja sihikindlust, kui ta hakkas teda tõsise vastasena võtta siis oli juba liiga hilja 1944. aastal.
annaabi.ee 
