卜文 ✄ おく ✂象形 ✁Kujutab sissek¨aiku ruumi 屋, lisades ない 屋 seinad saame (内). M¨ark kujutab sissek¨aigu piidapuid ning on ‘sisemusega’ 内 tihedalt seotud. Luukirjas 卜 文 kasutati m¨arke 入・内 segamini. 異字同訓 ¨ ⇒ 要 入る V ALJENDAB SISSE PANE - 参考 ⇒ 字 KUT, 要る AGA VAJADUS 反対 議類 ⇒ 出 ⇒進 参考 ⇒ 内 1 sisenemine ma 2 siise v˜otmine, kokku korjamine 5 u¨ ks hiinakeelsest neljast toonist [入
172 [Henshall 88] siin silmatorkav, selgesti n¨ ahtav. [ 94] siin h¨a¨aldusosutina t¨ahenduses `selgesti n¨ahtav', mida r~ohutab veel `valge' . [ 85] h¨a¨aldusosutina t¨ahenduses eriti selge ( osa ei kommenteeri). 185 () [Henshall 88] m¨ark pole kirjeldatud. [ 94] V~otmena kisk- ja , h¨a¨aldusosuti pea ja jalgadega inimkuju , v¨aljendab inimese ja loomade kuju. [ 85] Maskiga inimene , millele lisatud looma kujutis. 185 () [Henshall 88] m¨ ark pole kirjeldatud. [ 94] Koosneb kol- mest osast `valge' , `suur' , `koguma' , kujutades suurt plat- vormi . Valge, k~orge, avar jm.t¨ahendused [ 85] Koos- neb `valge' ja `edasi minema' , on erikuju. M¨argib ~ohu valgeks minemist, laenuna h¨ uu ¨dmist ja ka sood. . .
Matemaatikas on levinud funktsiooni t¨ahised f, g, u, v, , jne. Olgu antud funktsioon f , mille argumendiks on x ja s~oltuvaks muutujaks y. Muutuja y v¨a¨artust, milleks funktsioon f kujutab argumendi x, nimetatakse funktsiooni f v¨a¨ artuseks kohal x ja t¨ahistatakse s¨ umboliga f (x). Seega v~oime kirjutada seose y = f (x) , (1.1) mis v¨aljendab muutuja y "seotust" argumendiga x funktsiooni f kaudu. Seost (1.1) nimetatakse funktsiooni v~orrandiks. M~onikord kasutatakse funktsiooni ja s~oltuva muutuja t¨ahistamiseks u ¨hte ja sama s¨umbolit. Sellisel juhul omab v~orrand (1.1) kuju y = y(x). Argumendi x muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni f m¨a¨aramispiirkon- naks. M¨a¨aramispiirkonna t¨ahisena kasutame edaspidi s¨umbolit X. Hulka
Matemaatikas on levinud funktsiooni t¨ahised f, g, u, v, , jne. Olgu antud funktsioon f , mille argumendiks on x ja s~oltuvaks muutujaks y. Muutuja y v¨a¨artust, milleks funktsioon f kujutab argumendi x, nimetatakse funktsiooni f v¨a¨artuseks kohal x ja t¨ahistatakse s¨ umboliga f (x). Seega v~oime kirjutada seose y = f (x) , (1.1) mis v¨aljendab muutuja y "seotust" argumendiga x funktsiooni f kaudu. Seost (1.1) nimetatakse funktsiooni v~orrandiks. M~onikord kasutatakse funktsiooni ja s~oltuva muutuja t¨ahistamiseks u ¨hte ja sama s¨umbolit. Sellisel juhul omab v~orrand (1.1) kuju y = y(x). Argumendi x muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni f m¨a¨aramispiirkon- naks. M¨a¨aramispiirkonna t¨ahisena kasutame edaspidi s¨umbolit X. Hulka