28.nov 1561 Sõlnmitakse Vilniuses leping, millegi nii ordu kui ka piiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Nende alad jagati kaheks. Kuramaa hertsogiriik jäi suhteliselt Poola vasallsõltuvusse. Esimeseks hertsogiks sai G. Kettler. Üleväina-Liivimaa, sh ka ordule kuulunud Eesti ala allutati vahetult Poolale. Alistumislepinguga samal päeval kinnitas Poola kuningas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. Ordu ja peapiiskopkond olid kapituleerunud Poolale(eestis pärnu, paide, karski ja helme linnus). Varem ordule kuulunud Tallinn koos lähema ümbruskonnaga Rootsile. Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna Vene vägedele.
Rootsi aeg". Sõjalärmrahutused Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud talumehed, kes sõja pukedes hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe. Poola aeg · Lõuna Eestis · 28. november 1561 ( Riia peapiiskopkonna ja Ordu alad Poolale) kuni 1629 ( Altmargi vaherahu) Alistumisleping · Sigismund 2 Augusti privileegid : ( Kinnitati samal päeval alistumislepinguga): Privileegidega said aadlid õigused: - Usuvabadus - Ainuõigus kohalikele riigiametitele - Endine õiguskord - Avardas lääniõigust Vastureformatsioon Ühiskondlik protsess, mille käigus katoliku kirik püüab taastada luteri kirikule kaotatud positsiooni. -1583. a. asutatakse Tartus gümn. ja tõlkide seminar. (Senini kõrgeim haridusasutus.) Ignatus Layola 1540. a. Jesuiitide ordu rajaja. Rahvastik Poola ja Rootsi ajal:
1) I Narva lahing - 1700.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Rootsi võit. 2) Erastvere lahing - 1701.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit 3) II Narva lahing - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Narva neile 4) Tartu vallutamine - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Tartu neile 5) Tartu hävitamine - 1708.a venelased hävitasid suure osa linnast 6) Pärnu ja Tallinna alistumine - 1710.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja alistumislepinguga saadi Tallinn omale. 7) Harku kapitulatsioon - 1710.a alistumisleping, et mitte lõpetada samamoodi, nagu Pärnu ja Riia (varemetes). Vene vägede võit. Uusikaupunki rahu - 1721.a Rootsi ja Venemaa vahel, lõpetas Põhjasõja ning Venemaa sai omale Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa alad jne. Balti erikord - kehtestati, et saksa aadlikud oleksid rahul. 1) säilitas siinse maa kultuurilise omapära 2) hoidis ära venelaste kolonisatsiooni 3) tihedad sidemed Lääne-Euroopaga
abist jäädi venelastele alla. Sama aasta sügisel puhkes talurahva ülestõus, kui ootamatu rünnaku käigus nad hävitati ja talupoegade keskel valitud kuningas hukati. Sõjategevuse jätkudes taodeldi abi Rootsilt, see sundis Poolat nõudma Saksa ordu alistumist. 28. nov 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega ordu ja ka Riia peapiiskopkond andsid end veel viimase iseseisva Liivimaa riigina täielikult Poola kuninga Sigmund 2. Augusti valitsemise alla. Alistumislepinguga kinnitas Poola kuningas Sigmund 2. August Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid. Vana-Liivimaa oli langenud aga Liivi sõna oli muutumas suureks rahvusvaheliseks heitluseks. Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud huvid peitusid vastandlikes kaubandushuvides. Venelased jäid 1560. aastate lõpuni
annaabi.ee 
