Nad peavad valima kas ühe või teise võimaluse, muud väljapääsu pole. Ta istus uuesti laua taha, samal ajal kui külalised alles esikus kobistasid. Õhk oli lämbe, sellest hoolimata et päev läbi oli vihma sadanud. Kõige enam mitmesõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, üldse ei moodusta neid sidesõnad ja, ning, ehk, elik, kuna, kuigi, ehkki, otsekui, justkui. Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, saati, elik, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu, otsekui, justkui). Nt linn ja maa; kolm või neli; teab, aga ei räägi – Ma tean, et loota pole midagi. Ta vaatas mind nagu ilmutust. Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses, nt Valvasin ööd kui päevad – Söö, kui maitseb
seejuures viimaste vormi mõjutamata. Eesti keeles on neid paarkümmend: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, arhailised saati, elik ning liitsõnalised justkui, otsekui. Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu. Kõige enam mitmesõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, niikaua kui, samal ajal kui, sellest hoolimata et, kas….või Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu) Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses. Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, või seletavad: ehk, elik
kodanike eksklusiivne privileeg.) Kas liitlaused on rinnastavad või alistavad? Alistavates liitlausetes on pealause üldiselt informatiivselt olulisem, esiletõstetud, nn Uus; kõrvallausega väljendatavat sageli eeldatakse, see on nn Antud (vt ka Antud-Uue vastandust kujutiste lugemise meetodi raames). Antud Uus peatükis Kujutiste lugemise meetod] Eelmises näites toodud alistavas liitlauses ,,Kuigi neid õigusi nimetatakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, on need enamjaolt antud ka mittekodanikele ja välismaalastele." väljendab sidesõnaga ,,kuigi" algav kõrvallause ideoloogilist eeldust, mida peetakse enesestmõistetavaks, Antuks; pealause sisaldab ,,Uut" teadmist, mis selles kontekstis teenib ühtlasi enamusrahvusepositiivse enese-esitluse (vt ka van Dijk, 2005: 314) eesmärki.
püsivus. Mänguealine on tahtmise abil kogenud piire ja saanud vastuse ta teab, mida tohib ja mida ei tohi. Kui kodu on pakkunud turvalisi ja järjekindlad piire ja küpse täiskasvanu malli, tunneb laps olulisemaid käitumisreegleid. Kui lapsele on kõike lubatud, kohtab ta koolis raskusi, sest koolis valitsevad kindlad reeglid ja kord. Kui laps on kasvanud hirmus, range distsipliini all ja alistavas keskkonnas on ta koolis arg ja alistuv laps. Kooliklassist saab lapsele oluline rühm. Selleks, et laps saaks kogeda seda rühma positiivsena, peab ta valdama olulisemaid rühmas käitumise oskusi, nagu oma järje ootamine, loobumine, selle talumine, et ta ei saa kogu aeg olla tähelepanu keskpunktis ja rääkida, jagamine, oma poole hoidmine jne. Laps peab ka mõistma, et
annaabi.ee 
