Puudusid kindlad liitlased, kuna liivlased olid alistatud ning latgalid tahtsid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Kuigi Vene väed olid andnud oma sõna eestlasi abistada, ei jõudnud nad sageli õigeks ajaks kohale või koostöö nendega puudus. Vaenlased kasutasid ära eestlaste keerulisi suhteid naabritega ja suutsid rahvad üksteise vastu üles ässitada ning toimusid sõjaretked, kus ühed barbarid hävitati teiste barbarite abiga. Selle tõttu alistatigi ühekaupa Baltimaade rahvad. Arvan, et eestlastel polnud pääsu kaotusest, kuna sakslastel olid võiduks olemas kõik eeldused neil oli hea taktika, parem majanduslik seisus ja relvastus, palju liitlasi ning kindlasti ka eestlaste nõrgad suhted maakondade ja rahvaste vahel andis sakslastele suure eelise vabadussõja võiduks.
Nüüdsest olid valitsejateks Reinimaalt või Saksimaalt tulnud uued isandad. Nad küll tunnustasid osade vanade valitsejade positsiooni ja autoriteeti, kuid miski polnud enam endine. Vanad valistejad ei sõlminud enam rahu ega pidanud sõdasid, ei tohtinud kaubelda nagu tahtsid ning pidid uutele valitsejatele makse maksma. Selle kõige tagajärjel tegutses eestis iga maakond omaette ja nendevahelised sidemed olid väga nõrgad. Lõpuks alistatigi eesti maakonnad ühekaupa. Suhted naabirtega olid kõike muud kui head, ühesõnaga olid eestlaste ja naabrite vahelised suhted väga keerulised. Saarlased saatsid üle eesti võidusõnumi laiali ning asusid sakslasi tapma ja ristimist maha pesema. Eestlased asusid oma linnuseid kindlustama, kiviheitemasinaid ehitama ja ambe tundma ning pöördusid abipalvega venelaste poole. Abi lubatigi, kuid see piirdus vaid väiksemate salkade paigutamisega mõnesse üksikusse linnusesse
Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest. Ühel heal päeval saatsid saksilaste ja taanlaste kuningad, vennad Lüdeger ja Lüdegast, kuningas Guntherile kurja sõnumi, et talle antakse kaksteist nädalat aega end relvisse seada, siis tungivad vennad täis raevu ja viha Burgundiat laastama. Kuningas Gunther kutsus Siegfriedi appi võitlema ja tänu Siegfriedile alistatigi vaenlased. Selle auks korraldati suur pidu Wormsis ja seal nägigi Siegfried Kriemhildi esamakordselt. Ühel päeval kuulis kuningas Gunther ühest neitsist, kes pidi olema ühtviisi mõõtmatu nii ilu kui ihurammu poolest ja kes teda kosida tahtis, see pidi võitma teda odaheitmises, kiviviskamises ja kaugushüppamises ning kui kosija korragi alla jäi, tapeti ta. Gunther otsustas oma õnne proovida ja neitsiga, kelle nimi oli Brünhilda, jõudu katsuda. Jällegi kutsus ta Siegfriedi appi
Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest. Ühel heal päeval saatsid saksilaste ja taanlaste kuningad, vennad Lüdeger ja Lüdegast, kuningas Guntherile kurja sõnumi, et talle antakse kaksteist nädalat aega end relvisse seada, siis tungivad vennad täis raevu ja viha Burgundiat laastama. Kuningas Gunther kutsus Siegfriedi appi võitlema ja tänu Siegfriedile alistatigi vaenlased. Selle auks korraldati suur pidu Wormsis ja seal nägigi Siegfried Kriemhildi esamakordselt. Ühel päeval kuulis kuningas Gunther ühest neitsist, kes pidi olema ühtviisi mõõtmatu nii ilu kui ihurammu poolest ja kes teda kosida tahtis, see pidi võitma teda odaheitmises, kiviviskamises ja kaugushüppamises ning kui kosija korragi alla jäi, tapeti ta. Gunther otsustas oma õnne proovida ja neitsiga, kelle nimi oli Brünhilda, jõudu katsuda. Jällegi kutsus ta Siegfriedi appi
Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest. Ühel heal päeval saatsid saksilaste ja taanlaste kuningad, vennad Lüdeger ja Lüdegast, kuningas Guntherile kurja sõnumi, et talle antakse kaksteist nädalat aega end relvisse seada, siis tungivad vennad täis raevu ja viha Burgundiat laastama. Kuningas Gunther kutsus Siegfriedi appi võitlema ja tänu Siegfriedile alistatigi vaenlased. Selle auks korraldati suur pidu Wormsis ja seal nägigi Siegfried Kriemhildi esamakordselt. Ühel päeval kuulis kuningas Gunther ühest neitsist, kes pidi olema ühtviisi mõõtmatu nii ilu kui ihurammu poolest ja kes teda kosida tahtis, see pidi võitma teda odaheitmises, kiviviskamises ja kaugushüppamises ning kui kosija korragi alla jäi, tapeti ta. Gunther otsustas oma õnne proovida ja neitsiga, kelle nimi oli Brünhilda, jõudu katsuda. Jällegi kutsus ta Siegfriedi appi
annaabi.ee 
