Ülekaalulisuse arengu faktoreid on mitu: energobalanssi reguleerimise rikkumine (hüpotalamus), morfoloogilised faktorid (rasvarakude arvu suurenemine), funktsionaalsed faktorid (adipotsüütide1 metabolismi suurenemine), ning sellist faktorite kombinatsioon. On olemas selgekujuline rasvakoe arengu korrelatsioon laste ja nende vanemate vahel. ( .., .) Teadlased palju arutlevad alimentaarse ülekaalulisuse küsimust, n.ö. banaalne liidsöömine ja liigtoitmine. Mõned arvavad, et see provotseerib liigse kehamassi, teised räägivad, et see mängib oma rolli ülekaalulisuse tekkimises. On teatud, et liigne toitainete tarbimine (eriti valgud) varajases lapsepõlves provotseerib rasvakoe liigse arendamist ja võib tekkida tõsine alimentaarne ülekaalulisus. Patogeneetilisest seisukohast ülikaalulisus tekib kroonilise erengeetilise disbalanssi tõttu
Siia kuuluvad ka protozooside kemoprofülaktika, profülaktilised dehelmintiseerimised ja töötlemised lülijalgsete vastu. Vt. ka parasitooside tõrjemeetmed. migratsioon (ld. migratio -- ränne) -- ränne. Parasiitide noorvormide liikumine organismi tungimise või sattumise paigast lõplikku enam või vähem sobivasse püsipaika. Vt. ka normaalne lokalisatsioon, aberrantne lokalisatsioon ja väärlokalisatsioon. mittetransmissiivsed looduskoldelised parasitoosid. Levivad alimentaarse nakkusena vahe-, lisa- või reservuaarperemeeste, sööda, vee või pinnase kaudu. Sellesse rühma kuuluvad näit. toksoplasmoos, trihhinelloos, ehhinokokoos, fastsioloos, dikrotsölioos, suurem osa mäletsejaliste strongülidoose, veelindude helmintoosid ning paljud teised Eestis levinud koduloomade parasitoosid. Vt. ka looduskolded, looduskoldelised haigused, looduskoldelised parasitoosid. monokseensed parasiidid (kr. monos -- üks + xenos -- võõras; parasiit) --
sisaldus tõuseb, neerudes suureneb fosfaatide eritumine. Samaaegselt toimub mineraalainete mobilisatsioon luudest, veres tõuseb kaltsiumi sisaldus. Tekib luude demineralistasioon. 2. poegimishalvatus e. paralysis puerperalis peamiselt veistel, aga ka väikemäletsejatel ja sigadel. Piimaga väljutatakse palju Ca ja P, mille tulemusena häirub Ca/Mg suhe ning Ca sisaldus langeb < 1,75 mmol/l. Tiinuse lõpul tekitab Ca-liig ratsioonis alimentaarse hüperkaltseemia, mis pidurdab parathormooni ja stimuleerib kaltsitoniini sekretsiooni, Ca-liig salvestatakse luudes. Cavahetuse hormonaalne regulatsioon on aeglane, poegimise ajal on veres vähe parathormooni, Ca mobiliseerimine luudest on mitteküllaldane. Alanud laktatsioon langetab Ca sisaldust veres veelgi. Kliinilised tunnused: teadvuse kadu, halvatus, tetaania. 3. osaline poegimishalvatus e. paresis puerperalis eelmise kergem vorm: täheldatav maaslamamaisena ilma kooma ja tetaaniata
kest(ad)) – oska tuua näiteid! - primaarne munakest- esmane munakest, toodetud munaraku poolt; katab munaraku membraani e oolemmi; nt zona pellucida imetajatel - sekundaarne munakest - toodetud abirakkude poolt; katab munarakku väljast, nt putukatel koorion - tertsiaarne munakest - produtseeritud munajuhas reproduktiivsüsteemi poolt, nt munavalge, munakoor lindudel. Oska kirjeldada imetajate oogeneesi (follikulaarne): alimentaarse oogeneesi tüüp, kus abirakud on somaatilist päritolu. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). o paljunemine – emassugurakud paljunevad mitootilise jagunemisega ja kannavad sel perioodil nimetus oogonid. Imetajatel lõpeb oogoonide paljunemine varajases embrüonaalses eas. Paljunemisperioodi mehhanismid sõltuvad
annaabi.ee 
