või kogunisti tapeedi vahelt. Aliide ütles kirja (Aliidele õelt) peale et tal pole õde. Pärast ütles ta et ta õde on varas ja fasist. Ta olevat vahele jäänud vilja varastamisega kolhoosi põllult, mis oli nende talu koosseisus. Kuna Aliide ei tahtnud küsimustele vastata pani ta raadio kõvasti mängima. Aliide ütles et tema pole fasist, tema oli hoopis eeskujulik kommunist, pärjatud aukirjade ja medalitega. Aliide ja tema mees Martin olid head parteilased. Zara sai aru et Aliidet on raske rääkima panna. Aliide soovitas nüüd magama minna. 2.osa 1936-1939 Lääne-Eesti Aliide ja tema õde Ingel läksid kirikusse. Nad tahtsid oma mustade siidsukkadega poistele silma jääda. Pärast surnuaias nägi Aliide meest kes talle koheselt meeldima hakkas. Ingel tõmbas aga poisi tähelepanu endale ja nende vahel süttis armastus. Aliide oli kade, et Ingeel temalt ainsa mehe kada ta tahtis ära võttis
Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks. Ta ei tahtnud elada hirmus, et Ingel tuleb tagasi. Aliide tahtis Inglile kätte maksta selle eest, et õde võttis temalt ära ainsa inimese, keda ta armastas. Perekonnasidemed katkesid, Linda ei tunnistanud hiljem Aliidet oma tädina. Aliide kaotas usalduse ning läheduse enda ja õe vahel. Aliide on väga omakasupüüdlik inimene. Ta abiellus kommunisti Martin Truuga vaid selleks, et tagada endale turvalisem elu: võttis omaks kommunistliku maailmavaate, töötas valitsuse heaks, säilitas head suhted võimuga. Aliide ei armastanud oma meest, vaid mängis tema tunnetega: Martin armastas oma naist väga, kuid Aliidelt vastuarmastust ta ei saanud. Kannatas ka nende tütar, Talvi, kellega Aliide ühist keelt ei
parimates riietes ja olla valmis andma märku sobivatele peigmeestele" Naise koht sel ajal oli kodus. Naine pidi karjatama loomi, hoolitsema laste eest, keetma seepi ning andma endast kõik, et kodutööd oleks tehtud. Naine oli see, kes hoolitseks, et laual oleks söök. "Päevast päeva pesi Aliide peete, kiskus välja tillukesi juuri ja koukis välja musti laike. Ingel teatas, et riivimise eest kannab hoolt tema ja tiirutas ringi, käskides Aliidet kord valvata ligunevat riivitud peeti, kord vahetada potis vett, kord tuua kaevust vett" ,,Liide teadis võrratult taimede saladusi ja raviomadusi. Neis asjus oli Liide alati parem olnud kui Ingel., kuid kes seda siis ikka märkas, kui korralikus eesti perenaises hinnati rohkem taignasõtkumise oskust ja lüpsmise osavust, kes oleks seda märganud, et Ingel maitsestas kurke mädarõikaga kuid Aliide oskas sama rõikaga ravida kõhuvalu"
kliendi või Aliide tappis Hansu. Sündmused ei üllatanud, aga kui miski üllatas, siis oli see keelekasutus. Näiteks kus Zara kirjeldab meest, kelle ta kohe ära tapab, siis meid ei üllata mitte kaela kahekorra keeramine, vaid see, kui võikalt see mees kõlab, sest ta ei ole end (ainult) paar päeva pesnud ja ta kubemekarvades on valged kuivanud spermaklimbid. Väike naturaalne kehaeritis võib kõlada nii võikalt, samas kui surm jätab ükskõikseks. Või asjaolu, et kui Aliidet vägistatakse, on tal peas kott, kuhu keegi on eelnevalt urineerinud. Oksanen kasutab palju ära lõhnu. Viimase näite puhul keldri rõskus, meeste sibula- ja higihais, uriinist niiske kott ümber naise pea, kelle suust tulev soe õhk selle lämbeks muudab, ning okse. Martini karakteri silmapaistvaim ja korratavaim omadus ongi tema higi- ja sibulahais. Mida rohkem lugeja meeli autor kaasab, seda lihtsam on tal publikut manipuleerida
kõik konku õhuaugud kinni ja Hans suri. Teine põhjus, miks ta oma õde kadestas oli see, et Inglil tulid alati kõik kodutööd väga hästi välja, kuid Aliidel mitte. Tema ei osanud lüpsta nii nagu Ingel, ei osanud siirupit teha nii nagu Ingel ja ka tema seebirida polnud nii ilus kui Inglil. Kuigi ta alati proovis ja üritas kõike paremini teha, tal see ei õnnestunud. Ta lihtsalt ei mõistnud, miks temal hästi ei võiks minna. Kui loo alguses Aliidet sõda absoluutselt ei huvitanud, siis hiljem hakkas ta kõike ümbritsevat hoolikalt kuulama, sest Hans oli palunud tal Inglit valvata. Aliide oli see, kes ei näidanud oma nõrkusi välja, vaid püüdis igal hetkel tugevana näida. Paraku see alati ei õnnestunud. Kuna vallalisi naisi vaadati tol ajal imelikult, siis läks Aliide naiseks mehele, keda ta ei armastanud. Tema valituks ostus Martin Truu, kes oli NSVLi ajal tähtis tegelane.
andis Zarale süüa ning teised riided. Aliide rääkis Zarale, et talle tuleb peatselt tütar Talvi Soomest külla. Zarat see uudis rõõmustas, sest ta lootis, et koos Talviga õnnestub tal Tallinnasse põgeneda enne, kui Lavrenti ja Pasa ta leiavad. Hiljem ilmnes, et Talvi siiski ei tule. Aliide uuris endiselt Zara elu kohta, hiljem hakkas aga tüdrukut tasapisi usaldama. Külapoisid kiusasid Aliidet ja kirjutasid tema maja uksele selliseid sõnu nagu magadan, venku, tibla. Zara uuris selle põhjust, kuid Aliide ei tahtnud sellest rääkida. Zara leidis viimaks olevat õige aja, et näidata Aliidele kaasa võetud pilti. Aliide eitas fakti õe olemasolust. Zara ja Aliide meenutasid minevikku, eeskätt Zara elu Vladivastokis. Peatselt ilmusidki Lavrenti ja Pasa, kes tulid Zarale järgi. Aliide peitis neiu konkusse
annaabi.ee 
