Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"algusriim" - 6 õppematerjali

analüüs-Viie pääle-Aapo Ilves-Jan Rahman-Contra-Olavi Ruitlane-Pulga Jaan
4
docx

analüüs "Viie pääle" Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan

kuid lugema hakates räägib riideesemest. Teemaliselt on valitud tekstid laialivalguvamad- pühad, armastus, tehnika, inimesed. Jõuludest on valikus kaks luuletust. Luuletuse sisu on elulised ning ilmselt tingitud tema enda kogemusest- tundub nii. Pikkuselt on üldjuhul kuni poole leheküljeni ehk siis kuni 3-4 salmi. Kasutab sarnaselt Contrale algus- ja lõppriimi. Kasutab mõlemat riimi paljudes tekstides korraga, näited toon luuletusest Unu Uuno: algusriim Tälle- tälle (täisriim), lõppriim vahepalaq- jalaq; munna- kunna. Hästi otsides leiab mõnedest luuletustest ka ridade keskelt siseriimi, kuid oluliselt vähem märgatavam. Rutlast iseloomustavad lühemasilbilised sõnad ja sõnariimid (meesriim, naisriim). Sarnaselt teistele rütmina kasutusel abab ja aabb. Kokkuvõtteks on tema luuletused selgelt struktureeritud. Pulga Jaani tuntum teos on antud väljaandest Egämehe reinlendri. Tema loomingut leiab

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Lüürika mõisted
24
doc

Lüürika mõisted

algriim ­ alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim ­ vt riim. allegooria ­ mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon ­ algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis /­ ­ ­/

Eesti keel → Eesti keel
25 allalaadimist
Mõisted
7
docx

Mõisted

42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu vähenes põllumajandusmaks. Oma vagu künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb),

Kirjandus → Kirjandus
183 allalaadimist
9-klassi kirjanduse mõisteid
14
docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu vähenes põllumajandusmaks. Oma vagu künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb),

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist
Kokkuvõte põhikoolis õpitust
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Regilaulu nimetatakse murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Remark - märkus. Reportaaz- ajakirjandustekst, mille ülesanne on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Riim - häälikute kokkukõla. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses. Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid Iaus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi : rivi), 5 kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne

Kirjandus → Kirjandus
144 allalaadimist
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (1622­1673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim ­ alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim ­ vt riim. allegooria ­ mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon ­ algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis /­ ­ ­/

Eesti keel → Eesti keel
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun