Sõda kestab 5..-459 eKr ning pärsalsed kaotavad, suuresti lihtsalt ebaõnnele, võidavad vaid Maratoni lahingu. Kreeklaste motiveeritus on loomulikult samuti kõrgem. Kreeka käsitlustes sõja võit nimetatud demokraatia võiduks türannia üle, pärslastele sõda vaid üks paljude seast, mis kahjusk nii hästi ei läinud. Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo- euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju
Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseesitus. 4 Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et see oli Darius I loodud või haritlaste keel vms. Religioon Kuni Xerxeseni(Pärsia valitseja aastatel 486-465 eKr) oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zariastistid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse oli suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli zariartist. Peajumal Ahura-Mazda, kellele olid kõik ahhemeniidid pühendunud. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale. Ka uusaastapidustused olid tähtsal kohal. Äärmiselt liberaalne usupoliitika: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreid kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate
Nende hulgas on kroonikaid mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja ka lugusid hetiitide jumalatest. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. 32) 33)Pärsia impeerium ulatus hiilgeajal Egiptusest ja Egeuse merest Kaspia mereni. 34) 35)Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kkindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata
Puudub esindusvalitsus ja ainus piirang kuninga võimule on islami seadus, mis on kehtivaks seaduseks. Kuninga vanim järeltulija on teoreetiliselt järgmine kuningas. Rembrandt. Ahasveros , Haman ja Ester. Õli lõuendil. Puskini-nim. muuseum. Moskva. 5 KULTUUR Religioon Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli kindlasti zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlat infot. Peajumal oli pärslastel Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale, kuigi nende täpne roll on teadmata. Uusaastapidustused olid nende jaoks tähtsad. Usupoliiitika oli äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning
Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel oli oluline eelami keel, Babüloonias akkadi, Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki on see keel Darius I loodud või arvatakse, et mingi haritlaste keel vms. Religioon: Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerxes ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi-eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende