huulassimilatsioon, palatalisatsioon, velarisatsioon. hääldusviisi a (frikatiivistumine - lihtsalt, nasalisatsioon onu), helilisusassimilatsioon. Assimilatsioon kahe sõna piiril: Sandhi: eesti klusiilide tugevuse muutumine, liesoon: eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse: hea tööd, elisioon: vokaalide kadu kahe sõna piiril: rehe all- rehal, Kao asukoha järgi sõnas: aferees: alguskadu: kleit-leit, sünkoop e sisekadu: läinud- läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31
mis on > mis son, mul on > mul lon Elisioon (ld elsio `väljatõukamine') vokaalide kadu kahe sõna piiril, s.t sõna lõpp- või algusvokaali ärajätmine, kui järgnevatest sõnadest üks lõpeb ja teine algab vokaaliga. Inglise k- s tavaline, nt I am > I'm, I have > I've. Eesti rehe all > rehal. Nt sa ei ole > sai ole, niimoodi et > nimodet, ma ei tea > mai tea seda ei saagi > sedai saagi Assimilatsioon kao assukoha järgi sõnas: Kao asukoha järgi sõnas Aferees e alguskadu (nt Mulgis kleit > leit) Sünkoop e sisekadu, nt läinud > läind, kõndisime > kõndsime, *antanut > andnud, *tüttärenä > tütrena; ka nt inglise medicine > [medsn] Apokoop e lõpukadu. On olnud oluline tp-l nominatiivis ülipikkade ühesilbiliste sõnade kujunemisel (nt *jalka > jalg, *viisi > viis) ja algselt pikemate kui 2-silbil. lühikese ja ka pika esisilbiga sõnade kujunemisel (nt *matala > madal, *laulussa > laulus), kuna sõna lõpus muutub hääldus lõdvemaks. 30
arenguetapp). Põhinimi – nimi, millest teised on tuletatud, nt Karl, millest on tuletatud Karoline, Charlotte, Lotta, Karla, Kalle. Lähtenimi võib olla ka algnimi (Charles’ist on saanud Charlotte). Arenguvormid – alusnimest tuletatud vormid, nt Augustusest on saanud Augustinus või Augustinianus, Peetrusest Petronella, Annist tuletatud Annika. Esineb regulaarseid lühenemisi – apokoop ehk lõpukadu, nt Johannesest saab Johan. Aferees ehk alguskadu on Üri (Jüri). Sünkoop ehk sisekadu, nt Nikolausist on saanud Niklas. Hüpogorism ehk ebareeglipäraselt tekkinud hüüdnimed. Lihtnimed – ühetüvelised. Anna ja Eliisabeth annavad kokku Anneliis. Liitnimed – kahetüvelised, mitmekordsed nimed. Kahe eraldi nime tüvega kasutatud nimed, mis pole kokku sulatatud, on Anna-Maria, Peeter Paul. Kui inimesel on mitu eesnime, räägitakse tavanimest (igapäevane
Pühakute järgi saadud nimed. Kantud kalendritesse. Mingil ajal vaid kanoonilisi nimesid võiski panna. - Kirjandus palju nimesid käibevarra. - Rahvusvahelised nimed e rahvusvahelised teisendid saab öelda, et üks ja sama nimi erikujul olemas paljudes keeltes. Tavaliselt kristlik nimi. Tuletised nt vaheastmete kaudu. Karl Karla. Karl põhinimi ja sellele tulevad teisendid. Nimi ja lähtevorm. Alusnimi ja edasiarendus (arengvorm) Augustinus, Augustianus. Alguskadu: Helena Elena. Sisekadu e sünkoop Nikolaus e Niklas. Hüpoporism meelevaldsed lühenemised, mis annavad uue nimekuju. Juhan Juss. Kokku võetakse kõik nimelühenemise vormid ja kujud. Struktuuri järgi analüüs: lihtnimed (valdav enamik) ja liitnimed (nimed, mis on kokku sulandunud) Anna, Elisabet Anneliis. Sidekriipsuga nimed e kaksiknimed. Kaksiknimed kõige tüüpilisemad. Eristatud tavanime ja kaasnime. Nt kui enam kasutusel üksainus, siis too on tavanimi.
annaabi.ee 
