Matemaatika põhimõisted ja - definitsioonid 1. Funktsioon- kui muutuva suuruse x igale väärtusele, mis kuulub tema muutumispiirkonda, vastab teise suuruse y üks kindel väärtus, siis öeldakse, et y on x funktsioon. 2. Elementaarne põhifunktsioon- elementaarseteks põhifunktsioonideks nim. järgmisi analüütiliselt antud funktsioone: konstantne funktsioon y = c; astmefunktsioon y = xa ; eksponentfunktsioon y = ax , kus a on ühest erinev pos. arv; logaritmfunktsioon ; trigonomeetrilised funktsioonid; arkusfunktsioonid; 3. Elementaarfunktsioon- funktsioon, mis saadakse põhielementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise tulemusena. 4. Tõkestatud funktsioon- funktsiooni f(x) nim. tõkestatuks piirkonnas A, kui leidub selline reaalarv k, nii et | f(x) | <= k iga x A korral. 5. Perioodiline funktsioon- funktsiooni f(x) nim. perioodiliseks, kui leidub selline nullist eri...
võime esitada statsionaarsete olekufunktsioonide superpositsioonina i - Ek t (q, t ) = a k k (q )e h . k Konstantsed arenduse kordajad ak arvutatakse algtingimustest. Olgu algtingimuseks (q, t = 0) = 0 (q ). Siis 0 (q ) = a k k (q ). (28.5) k Kui korrutame avaldise (28.5) mõlemaid pooli funktsiooniga i * ja integreerime, arvestades ON-tingimusi MLK 6004 Kvantmehhaanika 39 i * k dq = ik , saame
47. harilik diferentsiaalvõrrand - võrrand, mis seob otsitavat funktsiooni y = y(x) tema tuletistega y' , ..., y (n) ja sõltumatu muutujaga x. 48. Cauchy ülesanne - ülesannet, milles tuleb leida diferentsiaalvõrrandi F (x, y, y' ) = 0 lahend tingimusel y (x0) = y0 , kus x0 , y0 R on fikseeritud konstandid, nimetatakse algtingimustega ülesandeks e. Cauchy ülesandeks ja tingimust y (x0) = y0 ülesande algtingimuseks. Kordamisküsimused 1. Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. Nende omadused. · Naturaalarvud (0, 1, ,2,..,n,...) N arvude jada on lõpmatu, kaks N-i liites saame uue arvu mis on ka N. Kinnine liitmise ja korrutamise suhtes. · Täisarvud Lisades N arvudele negatiivsed täisarvud saame täisarvude hulga Z (-2, -1, 0, 1, 2), -1 ja 1, -n ja n on teineteise vastandarvud. kinnine liitmise, lahutamise ja
Küsimust, kas eeldused on tõesed või mitte, ei lahenda loogika. Deduktsioon on see kui otsustused tuletatakse teistest, juba olemasolevatest otsustustest. 4.Ennustus ja seletus induktivistlikus käsitluses (32-35). Vaja teha endale selgeks seaduste ja teooriate toimimine teaduses ennustus- ja seletusabinõuna. Reeglipärased induktiivsed üldistused (33). Sellised otsustused, mis kirjeldavad uurimisaluse olukorra koosseisu, nimetatakse algtingimuseks (33). Teaduslike seletuste ja ennustuste saamise üldine vorm on kokkuvõttes selline: 1. Seadused ja teoorias. 2. Algtingimused / 3. Ennustused ja seletused (34). 5.Naiivinduktivismi võlu (35-36). Plussiks on see, et see käsitleb rahva hulgas levinud arusaamu teaduse olemusest formaliseeritult, tema seletus – ja ettenägemisvõimest, tema objektiivsusest ja suuremast usaldusväärsusest võrreldes teiste teadmisvormidega. Nägime kuidas induktivist teadust seletab ja ennustab
annaabi.ee 
