1. Uurige valguse neeldumist värvikaardil, kus on antud erinevad värvused erinevate tumedusastmetega. Mõõtmiste käigus vaadelge erinevaid värvusi, millel on sama tumedusaste (märgitud %). Esimene mõõtmine viige läbi ajahetkel t = 0 s. Esimese mõõtmise ajal mõõtke ära kõikide uuritavate pindade algtemperatuurid. Seejärel registreerige ettenähtud ajavahemike järel üksiku värviruudu (nt punase) temperatuurid. Seejärel laske pindadel jahtuda algtemperatuurini, enne uue värvuse juurde liikumist. Korrake mõõtmisi järgmiste värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2. 2. Enne spektrivärvide diagrammi mõõtmist oodake kuni värvikaardi pinnad on saavutanud algtemperatuuri (siis ilmselt on jõudnud jahtuda ka diagramm algtemperatuurini, mis paratamatult on eelnevalt soojenenud värvikaardiga läbiviidud katsete ajal). Korrigeerige lambi asendit diagrammi suhtes. Korrake mõõtmisi sarnaselt eelmise mõõtmise metoodikale.
1. Uurige valguse neeldumist värvikaardil, kus on antud erinevad värvused erinevate tumedusastmetega. Mõõtmiste käigus vaadelge erinevaid värvusi, millel on sama tumedusaste (märgitud %). Esimene mõõtmine viige läbi ajahetkel t = 0 s. Esimese mõõtmise ajal mõõtke ära kõikide uuritavate pindade algtemperatuurid. Seejärel registreerige ettenähtud ajavahemike järel üksiku värviruudu (nt punase) temperatuurid. Seejärel laske pindadel jahtuda algtemperatuurini, enne uue värvuse juurde liikumist. Korrake mõõtmisi järgmiste värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2. 2. Enne spektrivärvide diagrammi mõõtmist oodake kuni värvikaardi pinnad on saavutanud algtemperatuuri (siis ilmselt on jõudnud jahtuda ka diagramm algtemperatuurini, mis paratamatult on eelnevalt soojenenud värvikaardiga läbiviidud katsete ajal). Korrigeerige lambi asendit diagrammi suhtes. Korrake mõõtmisi sarnaselt eelmise mõõtmise metoodikale.
tumedusastmetega. Mõõtmiste käigus vaadelge erinevaid värvusi, millel on sama tumedusaste (märgitud %). Esimene mõõtmine viige läbi ajahetkel t = 0 s. Esimese mõõtmise ajal mõõtke ära kõikide uuritavate pindade algtemperatuurid. Seejärel registreerige ettenähtud ajavahemike järel üksiku värviruudu (nt punase) temperatuurid. Seejärel laske pindadel jahtuda algtemperatuurini, enne uue värvuse juurde liikumist. Korrake mõõtmisi järgmiste värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2. 2. Enne spektrivärvide diagrammi mõõtmist oodake kuni värvikaardi pinnad on saavutanud algtemperatuuri (siis ilmselt on jõudnud jahtuda ka diagramm algtemperatuurini, mis paratamatult on eelnevalt soojenenud värvikaardiga läbiviidud katsete ajal). Korrigeerige lambi asendit diagrammi suhtes
linnastena või on saadud hallitusseentest. Suhkrustumine viiakse läbi pideva protsessina, mille käigus 67% tärklisest muutub suhkruks (maltoosiks), aga 33% tärklise lõhustumise produktideks- dekstriinideks.Suhkrustumisprotsess koosneb järgmistest operatsioonidest: - keedetud massi jahutamine; - segamine -amülaasiga; - tärklise suhkrustumine; - suhkrustunud massi jahutamine käärimise algtemperatuurini; - meski pumpamine käärimispaaki. Peale suhkrustamist saadakse segu, mida nimetatakse meskiks. Käärimise algtemperatuuri 18-20 °C saavutamise järel meski pumbatakse ümber käärimispaaki, kus ta segatakse pärmidega. Algab käärimine. MESKI KÄÄRIMINE Meski käärimisel suhkur difundeerub pärmirakku. Keeruliste fermentatiivsete protsesside tulemusena moodustuvad
välikeskkonnaga ei toimu, teisisõnu protsessidel 2 3 ja 4 1 gaas soojust ära ei anna, ega saa seda ka kusagilt juurde. Adiabaatilisel paisumisel olekust 2 olekusse 3 teeb gaas tööd oma siseenergia arvelt ( A = - U ), mistõttu gaasi siseenergia kahaneb ja seoses sellega kahaneb ka gaasi temperatuur ( T1 T2 ), adiabaatilisel kokkusurumisel algolekusse (olekust 4 olekusse 1) gaasi siseenergia kasvab ja temperatuur tõuseb algtemperatuurini T1 . Kuna isotermilisel protsessil siseenergia ei muutu, on saadud või äraantud soojushulk võrdne gaasi poolt tehtud tööga või gaasi kokkusurumisel tehtava tööga, siis isotermilisel paisumisel 1 2 saame Q1 = A1 = 2,8 kJ ja isotermilisel kokkusurumisel 3 4 analoogiliselt A2 = Q2 = 2,1 kJ . Gaasi poolt tehtud kasulik töö avaldub soojusallikalt saadud soojushulga ja jahutajale äraantud soojushulga vahena A = Q1 - Q2 = ( 2,8 - 2,1 ) kJ = 0,7 kJ.
lõpuks ületaks temperatuur kütuse isesüttimistemperatuuri (600 800ºC); seejärel pritsitakse silindrisse diiselkütust, muud rasket vedelkütust või põlevgaasi, mis süttib; isobaarse paisumise 2 3 kestel kütus põleb ja soojushulk q1 viiakse protsessi; järgneb isoentroopne paisumine 3 4 ja isohoorne paisumine 4 1, mille käigus koos termodünaamilise kehaga eemaldatakse protsessist soojushulk q2 ja toimub jahtumine temperatuurilt T4 algtemperatuurini T1 . Dieseli ringprotsessi termiline kasutegur avaldub seosega 1 k -1 D =1 - × (5.0) k× k -1 -1 p2 1k T2 k1-1 kus = ( ) = ( ) on isoentroopset komprimeerimist 1 2 iseloomustav surveaste p1 T1 v 3 T3 = = on isobaarset paisumist 2 3 iseloomustav isobaarne paisumisaste v 2 T2
annaabi.ee 
