vähemväärtuse reeglit rakendades. Nõudlus kauba Mutter järele on aasta lõuks järsult langenud ning kauba Mutter eeldatav müügihind on 7 eurot. Kauba Mutter turunduskulud on 2 eurot. Missuguses väärtuses kajastab AS Kuusik kaupa Mutter oma bilansis 31.12.20x7? Valige üks: a. 6 b. 5 c. 9 d. 7 e. 8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved
ja seejärel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Seejuures algjäägi suurenemist põhjustavad summad kirjendatakse alati jäägiga ühele poolele, kuna jääki vähendavad summad kantakse vastaspoolele. Aktivakontodel kirjendatakse deebetisse arvestusobjekti, s.o. ettevõtte varade algsaldo ja suurenemised ning kreeditisse vähenemised. Aktivakonto lõppsaldo leidmiseks liidetakse algsaldole deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive. Kui algsaldo puudub, siis leitakse lõppsaldo deebeti- ja kreeditikäibe vahena. Aktivakontodel võib olla ainult deebetsaldo või lõppsaldot ei esinegi (lõppsaldo on 0). Passivakontodel kirjendatakse arvestusobjekti (varade moodustamise allikate) algsaldo ja suurenemised kreeditisse ning vähenemised deebetisse. Passivakonto lõppsaldo leidmiseks liidetakse algsaldole kreeditkäive ja lahutatakse deebetkäive
konto kreeditisse. Konto lõppsaldo S1 ehk lõppjääk asub algsaldo poolel. Kehtib järgmine seos: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive (5) Aktivakonto suurenemine kajastatakse konto deebetis ja vähenemine konto kreeditis. Passivakonto suurenemine kajastatakse konto kreeditis ja vähenemine deebetis. Aktivakonto jäägi ehk lõppsaldo (S1) leidmisel perioodi lõpul liidetakse jäägile perioodi algul ehk algsaldole (S0) antud perioodil suurenemisega seotud majandustehingute summa ehk deebetkäive (DK) ja lahutatakse antud perioodil vähenemisega seotud majandustehingute summa ehk kreeditkäive (KK). Lähemalt saab tutvuda aktivakontoga näites 1. Lühidalt märkides leitakse aktivakonto saldo järgmisest seosest: S1 = S0 + DK – KK (6) Näide 1
kajastaks tegelikku kaubavaru. Inventuuri tuleb teha vähemalt üks kord aastas. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbsustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodid lugemisseadmed, skännerid) kasutamine [20]. Pidev arvestussüteem näitab erinevalt perioodilisest arvestusest varude muutust kogu aruandeperioodi vältel. Lõppsaldo arvutamisel liidetakse varude algsaldole kogu perioodi jooksul sisse tulevad varud ehk deebetkäive ning lahutatakse maha väljaminekud ehk kreeditkäive. Ainult pidev arvestussüsteem võimalab avastada puudujäägi ning tekkepõhisuse. Kuna alati ei pruugi tegelikud varud ühtida konto Kaubad lõppsaldoga, tuleb tulemuste kontrollimiseks teha iga perioodi lõpus inventuur. Inventuuri tulemusega korrigeeritakse tegelik kaubavarude konto. Varude edasine kajastamine
annaabi.ee 
