OBJEKTI ISELOOMUSTUS lk 5 OBJEKTI TEHNILINE SEISUND lk 5 KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD lk 6 ETTEPANEKUD KAHJUSTUSTE LIKVIDEERIMISEKS lk 7 EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED MUUDATUSED ALGSE ARHITEKTUURSE LAHENDUSE JUURES lk 8 KOKKUVÕTE lk 9 ALLIKAD lk 10 LISAD ASENDISKEEM PLAANID-LÕIKED ALGPROJEKT MUUD ASUTAMISDOKUMENDID 3 MAAKRI 28A ELUMAJA TEHNILISED NÄITAJAD Hoonealune pind 233m² Hoone maht 2032m³ Kasulik pind (eluruumide pind) 375,5m² (hiljem suletud netopind parandatud 442,2m²) Elamispind 243,5m² Abiruumide pind 132m² Üldkasutatav pind 66,7m² Eluruumide arv 6
Raekoda pilt 14 Silmapaistvaid varaklassitsistlikke ehitisi eestis. Paikneb linna ajaloolisel peaväljakul, kus oli juba keskajal raekoda: 2-korruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17.saj I veerandil. 1688- 93 ehitati uus 2-korruseline haritornidega raekoda, mis kannatas põhjasõjas ning poles 1728.aastal. praegune raekoda püstitati pärast 1775. Aasta suurtulekahju, projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Wlater Rotockist. Algprojekt valmis 1778, nurgakivi pandi 1782, viimislustööd kestsid kuni 1789.-3-korruseline massivne kelpkatusega ja haritornidega hoone jätkab barokiajastul madalmaades kujunenud linnaplaee traditsiooni. Raekoda oli keskaegsete linnade turuplatsi üheks traditsiooniliseks peakomponendiks. Uhkes raehoones väljendus linnakodanike iseteadvus. Raekodade arhitektuurset ilmet uuendati läbi aegade vastavalt muutunud maitsele, neid ehitati umber, laiendati ning ilustati. Alumisel
Joonis 0. Tartu raekoda baroki profaan Tartu praegune raekoda asub linna südames peaväljakul, kus juba keskajal oli asunud kahekorruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17. sajandi esimesel poole. 1688-1693. aastatel ehitati praegusele hoonele eelnenud kahekorruseline haritorniga raekoda, mis kannatas Põhjasõjas ning põles 1728. aastal. Praeguse raekoja ehitust alustati pärast 1775. aasta suurtulekahju 1782. aastal. Algprojekt valmis 1778. aastal, kuid nurgagivi pandi alles 2. juunil 17822. aastal. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Walter Rostockist. Pidulik avamine toimus 1786. aastal. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili. Kolmekorruseline massiivse kelpkatusega ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni
seadustest!!! Kuningas tegi lõpuks otsuse talupoja kasuks- seega läks vastuollu kehtiva õigusega, otsus tehti võimupositsiooni ärakasutades. Koodeksi koostajad: 1. Carmer- suurkantsler, koodeksi koostamise juhataja 2. Svarez- hästi usin mees (tegeles päev otsa seadustega, tüüpilise preisi ametniku musternäide). 3. Klein Esialgu on eesmärgiks kohtute ja õigusemõistmise reformimine. Algul oli AGB- Allgemeine Gesetz Buch (see oli algprojekt või katsetus; lahtiütlemine algsest õigusest ja pöördumine loomuõiguse poole), hiljem ALR- AllgemeineLand Recht. · 1781. a. trükitakse esimesed projektid, läheb rahva arutellu. Preisi ühiskond võtab arutelust aktiivselt osa ja tulemused on sisulised. · 1782. a. Prantsuse revolutsioon, see hirmutab uut valitsejat Friedrich Wilhelmi (Willyt) · 1791. a. Trükitakse ALR (AGB-st sai ALR kuna kuningavõimu piiravad normid praagitakse
annaabi.ee 
