Arvestades keha kõigi mõõtmete suurenemist, räägitakse joonpaisumise kõrval ka ruumpaisumisest. Nagu joonpaisumise korral, nii on keha ruumala juurdekasv ka ruumpaisumisel võrdeline temperatuuri kasvuga. Mitte eriti suurtes temperatuurivahemikes on suhteline pikenemine võrdeline temperatuuri muuduga: , (1) kus l keha pikkus temperatuuril t; l0 pikkus algtemperatuuril t0; joonpaisumistegur. Joonpaisumistegur näitab kui suure osa algpikkusest moodustab keha pikenemine keha soojenemisel 1 K võrra. Joonpaisumistegur sõltub ainest nagu ruumpaisumistegurgi. Nende vahel kehtib seos = 3. Valemist (1) tuleneb, et keha joonmõõtmed sõltuvad temperatuuri muudust järgmiselt: (2) Kehade joonpaisumistegur on väga väike. Enamikul ainetel on see vahemikus 10-5 10-6 K-1. Materjal Soojuspaisumistegur 10-5 1/deg Betoon, betoonkivid 1,0 Teras 1,2
standardiseeritud teimidega (põhimõtteliselt on katseliselt võimalik määrata igasuguste detailide ja konstruktsioonide tugevust igasuguste koormuste mõjudes) ning vastavad andmed materjalide kohta on avaldatud käsiraamatutes ja/või tootekataloogides. Standardset katsekeha tavaliselt tõmmatakse (või surutakse = surveteim) katsemasina abil (Joon. 1.9): · katsekeha pikkust suurendatakse sujuvalt algpikkusest kuni purunemiseni; · koormuse väärtused mõõdetakse ja registreeritakse; · samal ajal mõõdetakse ja registreeritakseka katsekeha pikenemine. Priit Põdra, 2004 8 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID
pikkuse. Jäävast deformatsioonist on tingitud riide kortsumine. Suure plastilise venivusega on lina, puuvill, viskoos. Tekstiilmaterjali venitatavus on sõltuv niiskusest. Tavaliselt suurendab niiskus katkevenivust. Samuti mõjutab kiu venivusomadusi temperatuur. Temperatuuri tõustes venivus suureneb. Elastsust /resiliancy/ tuleb seostada elastse pikenemisega, mis näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni (väljendatakse %-des kiu algpikkusest). Järelikult, mida vähem jõudu on vaja, et kiudu venitada ja mida paremini kiud saavutab pärast venitamist esialgse pikkuse, seda elastsem on kiud. Mida suurem on kiu elastsus, seda kvaliteetsemad on sellest kiust valmistatud tooted, kuna nad pärast venitamist taastavad oma esialgse kuju ega kortsu. Elastsus on oluline omadus ka ketramisel, kuna nad ei murdu nii kergesti kui mitteelastsed kiud. Kiud peavad olema elastsed, kuid ei tohiks liialt venida
parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud: Kollageenkiud kollageenist, väga tugevad ja vastupidavad tõmbejõule, siiski paindlikud olenevalt veesiduvusest. Elastsed kiud elastiinist ja fibrilliinist, venivad purunemata kuni 150% algpikkusest, venituse järel algkuju taastub. Retikulaarsed kiud fibroblastide poolt toodetud peened kollageenkimbud. 3. Lihaskude arendab kehastruktuuride liikumiseks vajaliku füüsilise jõu ning toodab kehasoojust. Lihaskude paneb keha liikuma, säilitab kehaasendit ning toodab soojust. Lihaskoe tüübid: Skeleti- ehk vöötlihaskude kinnitub luudele skeletil, skeletilihaste kokkutõmbed ja lõtvumine on tahtega juhitav. Südamelihaskude
annaabi.ee 
