peale määratud adressaatide. Krüptograafiline algoritm ehk šiffer kujutab endast matemaatilist funktsiooni, mida kasutatakse info krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Tavaliselt on need kaks omavahel seotud funktsiooni, üks krüptimiseks ja teine dekrüptimiseks. Sümmeetriliseks algoritmiks nimetatakse sellist algoritmi, mille puhul on teate dekrüpteerimiseks kasutatav võti krüpteerimiseks kasutatud võtmest väljaarvutatav, ja ka vastupidi. Enamusel sellistel algoritmidel kasutatakse krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Sümmeetrilise algoritmi poolt pakutav kaitse sõltub otseselt võtmest, võtme avastamine tähendab seda, et suvaline isik võib teadet krüpteerida ja dekrüpteerida. Niikaua, kui krüptitav info peab jääma saladuseks, peab saladuseks jääma ka kasutatud võti. Seetõttu nimetatakse selliseid algoritme ka salajase võtmega algoritmideks. Avaliku võtmega algoritmid ehk asümmeetrilised algoritmid on ehitatud
= 2*1 = 2 1! = 1*0! 1! = 1*0! = 1*1 = 1 0! = 1 0! = 1 Joonis 2. Protsess 4! leidmisel Protsess kulgeb kahes etapis, tinglikult öeldes algul allapoole ja seejärel ülespoole. Rekursiivse definitsiooni protsessilise iseloomu tôttu vôib kergesti tuletada rekursiivse algoritmi suuruse n! leidmiseks: IF n = 0 THEN Fakt := 1 IF n = 0 THEN Fakt := 1 a := n - 1 vôi Fakt := n * Fakt(n - 1) b := Fakt(a) Fakt := n * b Neil algoritmidel on môte, kui loeme Fakt'i esinemist omistuse vasakul poolel täitmise lôpetamiseks (ei pruugi tähendada algoritmi täielikku lôppu) ja paremal poolel (algo- ritmis alla kriipsutatud) rekursiivse täitmise uuestialustamiseks. Rekursiivne alamprogramm on rekursiivse algoritmi esitus konkreetses keeles, meil Turbo Pascalis. Faktoriaalfunktsiooni vôime kirja panna väga lihtsana: FUNCTION Fakt(N: Byte): Longint; BEGIN IF N = 0 THEN
etteennustatavaid tulemusi. Kõrgsageduskauplejad võtavad sellest kasu. [9] 4. Statistical arbritage – tegemist on meetodiga, mis otsib hinnaerinevusi väärtpaberite vahel. Väga kiirete tehingute tõttu nad suudavad nende muutuste tõttu ka kasumit teenida. [9] 5. News-based trading – avalikult on saadaval info erinevatest uudistekanalitest, mille tekste algoritmidel on võimalik uurida. Arvuti suudab leida väga erinevaid parameetreid, sealhulgas 6 nimesid, võtmesõnu ning muud olulist kiiremini kui seda teeks inimene. 6. Low-latency strategies – strateegia, mis põhineb eelkõige väga madalal latentsusel (latency) ehk ollakse turuga võimalikult otse ühenduses. Põhineb isegi kõige väiksemate hinnaerinevuste ärakasutamises väärtpberiturul. 7
5. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kui sealjuures vb käsus ka andmeid võid aadress (IRp). 6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsukoodi modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimiset täidetav eriosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne) 5 4.4. Operatsioonautomaat Vahetu andmete teisendaja, mis koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist. Registermälu – väga kiire protsessori sagedusel töötav mälu, vahetult teisendatavate operandide,
kriitilise varude taseme ja tellimisaja kindlaksmääramist, varude struktuuri analüüsi ABC– meetodil, ülemääraste varude kindlakstegemist. MRP–II funktsionaalse ploki integreeritud allstruktuurideks on nõudluse juhtimise plokk, lõpptoodete valmistamise graafik, tootmisvõimsuste koormamise plaan, tellimisplokk, materjalide hankimise plokk. Süsteemis on eriline roll nõudluse, materjalide (tootekomponentide) vajaduste ja varude algoritmidel. 1980 aastatel loodi USA-s üle 200 MRP–II rakendusprogrammi. Möödunud sajandi viimasel kümnendil loodi MRP-II ja KANBAN-süsteemide kombinatsioone, ületamaks mõlema süsteemi puudusi ja liitmaks nende väärtusi. 17 Nõudluse Tootmise Ressursside juhtimine planeerimine planeerimine
execute cycle) Järgnevalt on toodud käsu täitmise juhtimine protsessoris: Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsukoodi edasist täitmist juhtima juhtautomaat. Iga käsu täitmine koosneb teatud hulga elementaar operatsioonide (mikrooperatsioonid) teostamisest. Mikrooperatsioone täidetakse teatud algoritmi (mikroprogramm) alusel. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistavaralist realisatsiooni. Kõikide käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsuloenduri modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimist täidetav spetsiaalosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne.). Käsu täitmise tsükkel (von Neumanni tsükkel): Inglise keeles kasutatakse ka nimetust fetch-decode-execute cycle. Alumisel pildil on kogu käsu täitmine võetud kokku ühe tsüklina. 21 · RISC - CISC protsessor
execute cycle) Järgnevalt on toodud käsu täitmise juhtimine protsessoris: Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsukoodi edasist täitmist juhtima juhtautomaat. Iga käsu täitmine koosneb teatud hulga elementaar operatsioonide (mikrooperatsioonid) teostamisest. Mikrooperatsioone täidetakse teatud algoritmi (mikroprogramm) alusel. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistavaralist realisatsiooni. Kõikide käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsuloenduri modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimist täidetav spetsiaalosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne.). Käsu täitmise tsükkel (von Neumanni tsükkel): Inglise keeles kasutatakse ka nimetust fetch-decode-execute cycle. Alumisel pildil on kogu käsu täitmine võetud kokku ühe tsüklina. 21 RISC - CISC protsessor
12. Käsu täitmine protsessoris Järgnevalt on toodud käsu täitmise juhtimine protsessoris: Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsukoodi edasist täitmist juhtima juhtautomaat. Iga käsu täitmine koosneb teatud hulga elementaar operatsioonide (mikrooperatsioonid) teostamisest. Mikrooperatsioone täidetakse teatud algoritmi (mikroprogramm) alusel. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistavaralist realisatsiooni. Kõikide käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsuloenduri modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimist täidetav spetsiaalosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne.). Käsu täitmise tsükkel (von Neumanni tsükkel): Inglise keeles kasutatakse ka nimetust fetch-decode-execute cycle. Alumisel pildil on kogu käsu täitmine võetud kokku ühe tsüklina. Von Neumanni tsükkel: a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse)
Järgnevalt on toodud käsu täitmise juhtimine protsessoris: Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsukoodi edasist täitmist juhtima juhtautomaat. Iga käsu täitmine koosneb teatud hulga elementaar operatsioonide (mikrooperatsioonid) teostamisest. Mikrooperatsioone täidetakse teatud algoritmi (mikroprogramm) alusel. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistavaralist realisatsiooni. Kõikide käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsuloenduri modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimist täidetav spetsiaalosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne.). Käsu täitmise tsükkel (von Neumanni tsükkel): Inglise keeles kasutatakse ka nimetust fetch-decode-execute cycle. Alumisel pildil on kogu käsu täitmine võetud kokku ühe tsüklina. 2. Arvuti mälu hierarhia.
annaabi.ee 
