27)Sõnasta Newtoni seadus, kirjuta valem.(X kl.) Keha poolt omandatud kiirenud on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m 28)Kuidas leida kiirendusega liikuva keha koordinaati mistahes ajahetkel? (Võrrand X kl. koos tähtede seletusega) x=x null + v null*t + F/2m *t2 29)Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mida peab selle lahendamiseks eelnevalt teadma?(X kl.) Seisneb mikrokeha asukoha määramises mistahes ajahetkel, kui on teada keha algkoordinaadid, algkiirus ja kiirendus. 30)Mille kohta loodi Schrödingeri-Heisenbergi teooria? Millest selles lähtuti? Mida väljendab Schrödingeri võrrand? See teooria loodi ''laineliste'' mikroosakeste liikumise kirjeldamiseks analoogiliselt mehaanika põhiülesandele, teooria lähtub leiulaineid kirjeldavast võrrandist ja lisab sellele ka Debrole lainepikkuse valemi, mis kajastab mikroosakeste lainepikkusi. 31)Mida uurib kvant- ehk lainemehaanika?Kvant ehk lainemehaanika kirjeldab
Referentsellipsoid e daatum on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. KAARDI ELEMENDID: Enamus elemente on matemaatilised: • kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) • kaardi raam • mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) • kaardi võrgustik (koordinaadid): geograafilised koordinaadid - nurkkoordinaadid algkoordinaadi suhtes kilomeetrivõrgustik - x arvu kilomeetritega seotud koordinaatvõrgustik ristkoordinaadid - koordinaatteljed, mis on teineteise suhtes risti muud võrgustikud • kaardi korrektsioon • kaardi jagu ja nomenklatuur - kaardi number Mittematemaatilised kaardielemendid: • kaardi nimi
riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel põhinevale ruumiandmete süsteemile. Atlas tekkis seetõttu, et kaarte oli juba piisavalt palju ning need nägid kohati väga eriilmelised välja. Vaja oli neid ühtlustada ning süstematiseerida, et ka tavainimene nendest aru saaks. 8. Kaardi elemendid. Enamus elemente on matemaatilised: 1. kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) 2. kaardi raam 3. mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) 4. kaardi võrgustik (koordinaadid): a) geograafilised koordinaadid – nurkkoordinaadid algkoordinaadi suhtes b)kilomeetrivõrgustik - x arvu kilomeetritega seotud koordinaatvõrgustik c)ristkoordinaadid - koordinaatteljed, mis on teineteise suhtes risti d) muud võrgustikud 5. kaardi korrektsioon 6. kaardi jagu ja nomenklatuur - kaardi number Mittematemaatilised kaardielemendid: 1. kaardi nimi 2. kaardi väli 3
pikkus ja aeg. Kahe pikkuse laiuse vaheks (LsV) nimetatakse nende punktide paralleelide vahelist meridiaani kaart. LsV = Ls2 Ls1 (0° - 90° N või S) Kahe punkti pikkuste vaheks (PsV) nimetatakse nende punktide meridiaanide vahelist lühimat ekvaatori kaart. PsV = Ps2 Ps1 (0° - 180° E või W) Laiuste vahe ja pikkuste vahe mõiste võimaldab lahendada meresõidus mitmeid ülesandeid. Kui on teada laiuste vahe ja pikkuste vahe ning laeva algkoordinaadid, saab võlja arvutada lõpp- punkti koordinaadid või vastupidi. Näited: 1. Arvutada laiuste ja pikkuste vahed, 2. Arvutada lõpp- punkti koordinaadid, kui: kui: Ls1= 35°34´ N; Ps1= 007°12´ W Ls1= 23°47´2 S; Ps1= 165°12´7 W Ls2= 14°45´ N; Ps2= 003°23´ E LsV= 12°21´7 S; PsV= 101°53´3 W Lahendus:
kiirusega v 2 = 8 m/s. Sirgete lõikumispunktis kehad kohtuvad. NB! Joonisel kujutatud sirged annavad kehade liikumise abstraktsel x-t (koordinaat- aeg) tasandil. Kehad ise liiguvad x-telje sihis, antud ülesandes mõlemad alt üles (x-telje positiivses suunas). Selline kujutamine annab liikumisest parema ülevaate, sest siin saab igal ajahetkel näha, milline keha on ees, milline taga ja millal nad kohtuvad. Vastus: kehade algkoordinaadid on vastavalt 6 m ja 10 m, kiiruse vastavalt 4 m/s ja 8 m/s, ajahetkel 2 s on kehad vastavalt punktides koordinaatidega 14 m ja 6 m ning kehad kohtuvad punktis koordinaadiga 22 m. 5 1.4 Kiirus kahe teineteisest sõltumatu liikumise korral Juhul kui keha võtab osa kahest teineteisest sõltumatust liikumisest, on keha kiirus (kogukiirus) võrdne kiiruste vektorsummaga r r r v = v1 + v 2 , r r
Bensiinijaamas autod kohtusid ja jätkasid seejärel oma teekonda. Määrata autode asukoht ja nendevaheline kaugus 30 minutit pärast kohtumist. LAHENDUS: Loeme bensiinijaama koordinaatide alguspunktiks ja kohtumise alghetke alghetkeks. Koordinaattelje (x-telje) suuname vasakult paremale. Autode koordinaadid 0, 5 tundi pärast kohtumist võime arvutada järgmiste valemite põhjal: x1 = x01 + v1xt, x2 = x02 + x2xt. Et mõlemate autode algkoordinaadid võrduvad nulliga, siis x1 = v1xt, x2 = v2xt. Esimese auto kiirusvektori projektsioon on positiivne, sest kiirusvektor on x-teljega samasuunaline. See võrdub 60 km/h. Teine auto liigub x-teljele vastupidises suunas. Seetõttu on tema kiirusvektori projektsioon negatiivne: v2x = - 90 km/h. Järelikult: x1 = 60km / h 0,5 h = 30 km, x2 = - 90km / h 0,5 h = 45 km. Autodevaheline kaugus I võrdub nende koordinaatide vahega:
annaabi.ee 
