vaatavad midagi telekast või arvutist (kuid kindlasti siinkohal ei saa üldistada). Ohuks võib ka nimetada Kenn Konstabeli uuringut, mis ütleb, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15% tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud: nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat või tugevamat kehalist koormust päevas. (Matsi, 2015). Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise kasvatuse tunnis ette valmistatud palju mängulisi tegevusi. Mängumeetod on kindla eesmärgiga mänguline tegevus, mis võimaldab arendada kehalisi võimeid, lahendada ja/või kinnistada tehnilistaktikalisi kombinatsioone. Mängumeetod põhineb spordiala-spetsiifilistel liikumismängudel, müngulistel situatsioonidel (Piisang). Liikumisaktiivsust laste seas saabki tõsta, kui nende jaoks tundub aktiivne eluviis huvitav ning uudne
see, kui mul oleks rohkem aega, mis võimaldaksid pooleliolevatesse töödesse süveneda. Rõõmustab mind muidugi ka see, kui mul on aega lugeda, reisida ja veeta kvaliteetaega oma tütre ja sõpradega." Viide : http://eestielu.delfi.ee/raplamaa/elu/kohilast-sirgunud-noorte-tegemistest? id=59007628 Pärnu keskraamatukogu suurde saali tuleb sel teisipäeval lastega kohtuma Reeli Reinaus. Nii lastele, noortele kui suurtele raamatuid loonud kirjanik esineb Pärnus algklassilastele. Reeli Reinausil on magistrikraad Tartu ülikoolist eesti ja võrdleva rahvaluule erialalt. Oma raamatutes teeb ta välismaiste vampiiride lugudest küllastunud lastele ja noortele põnevaks omamaise pärimuse. See tuleb tal hästi välja, sest nõiad ja kummitused köidavad teda ennastki. Reinausi sulest pärinevad raamatud "Detektiiv Triibik loomaaias", "Aguliurka lapsed", "Tavalised hambahaldjad", "Täiesti tavaline perekond" ja "Saladuslik päevik". Triloogia
meeleolu. Antropoloogid leiavad, et see norm on suhteliselt lähedal meie kiviaegsete esivanemate omale (Matsi, 2015). Artiklit lugedes mõistsin, et täiskasvanute liikumisaktiivsuse langus on samuti mureallikaks, selle tõttu hakkab vähenema ka laste aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt vaatavad midagi telekast või arvutist. Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise kasvatuse tunnis ette valmistatud palju mängulisi tegevusi. Mängumeetod on kindla eesmärgiga mänguline tegevus, mis võimaldab arendada kehalisi võimeid, lahendada ja/või 5 kinnistada tehnilistaktikalisi kombinatsioone. Mängumeetod põhineb spordiala-spetsiifilistel liikumismängudel, müngulistel situatsioonidel (Piisang). Esimestes kooliastmetes saame kasutada teiste riikide kogemust. Et meetodid koolis tunni ja
· õppetöö üksluisus - 43,1% · lärmakad vahetunnid - 41,7% · õpilastevahelised halvad suhted - 39,1% · pidev ebaedu - 38, 6% · korralagedus tundides - 35,0% · tervisehäired - 28,8% · kooli kehv materiaalne baas - 29,8% · ebamugav koolimööbel - 27,7% · ebasobivad õppemeetodid - 25,9% Mis võib olla koolistressi põhjuseks? Koolipingetel on palju põhjusi. Koolistress on ühelt poolt seotud koolitöö kui üksjagu pingutava vaimse tegevusega, teisalt aga laste vanusega. Algklassilastele on tähtsad suhted eakaaslastega. Kui sõpru on raske leida või kui laps satub kiusamise ohvriks, siis reageerib ta sageli meeleolulanguse, ärevuse või ärrituvusega. Põhikooli aega jääb murdeiga, suurte muutuste periood. Murdeea areng pole paljudel noortel sujuv, pigem heitlik ja noort ennastki segadusse ajav. Energiat on tohutult, selle suunamine aga ei pruugi alati õnnestuda. Kui hinges möllab torm, on vahel väga raske selle kõrvalt
üleloomulikke elemente, nii on ka seiklus- või kriminaalkirjandus üldises mõttes realistlik. Siiski on termin ,,realistlik jutustus" reserveeritud lugudele, mis on asetatud igapäevasesse ümbrusesse, nende tegevustik tõukub igapäevastest teemadest ja probleemidest. (Nikolajeva 1997: 16). Jutukogu ,,Lendav õunapuu" jutud on adresseeritud lastele alates seitsmendast eluaastast. Vilepi teostest on see ainuke, mis on suunatud mitte kõige nooremale vanusegrupile, vaid algklassilastele. Ainet juttude kirjutamiseks on pakkunud kirjaniku poeg, kes lugude kirjutamise ajal oma kooliteed alustas. Lugudest paistab välja soov ulakale lapsele rahulikus toonis õpetussõnu jagada. Lood on pedagoogilised, nende eesmärk on teadmiste vahendamine, õpetamine, isiksuse arendamine. Tihti peetakse taolist pedagoogilisust, inimeste tublimaks kasvatamise soovi lasteraamatu väärtust kahandavaks teguriks. Siiski ei maksaks
annaabi.ee 
