Uusi probleeme tõi islamiühiskonnale Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal. Islamimaailm avaldas sellele nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu, püüdis kapselduda ja eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Ja ometi tuli islamimaades lõpuks kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. See ilmnes selgesti 19. sajandil. Ühtlasi tarkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised tahtsid naasta algislami tavade ja kommete juurde. Türgi 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni mis viis järgmisel sajandil suure Türgi impeeriumi kujunemisele. Sultan Selim I vallutanud 1517. aastal moslemite pühad linnad ja Araabia poolsaarel (Meka ja Mediina) ning Egiptuse, võttis endale islami usujuhi kaliifi tiitli. Lähis- Ida ja Põhja- Aafrika sunniitide keskuseks kujunes Türgi sultanaadi pealinn, kuhu valitsejad püstitasid üha uusi uhkeid losse.
Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad (rahvuslus, demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt). Uued usuliikumised 18 saj. algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani ebapiisava tundmise vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks, mõistsid hukka igasugused uuendused ja nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, pühasõja taasalustamist muhamediusu levitamiseks. Kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19 sajandi keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu, mida juhtis Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha ja Bab hukati. Tema õpilased aga arendasid babtismi edasi, mille tulemusel kujunes uus usund. Behaismi põhimõtteks on
Kuid nii see vaid tundus-Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse,teaduse,kunsti ja kirjanduse arengut.Islami levik aeglustus.Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega, kellel olid paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ning tõhusamad relvad.Islamimaades tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega.Tärkasid liikumised islamiühiskonnas kus ühed pooldasid edasist uuenemist, ülejäänud tahtsid jääda algislami ja-kommete juurde. Türgi. 15.saj alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mis viis järgmisel sajandil suure Türgi impeeriumi kujunemisele.Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika sunniitide keskuseks kujunes Türgi sultanaadi pealinn,kuhu valitsejad püstitasid uusi uhkeid losse.Arhitektuuri ja sellega seotud ehituskunstiga võrreldes olid ülejäänud kunstiliigid vähem arenenud.Haridus ja teadus püsisid Türgi impeeriumis keskaja tasemel. Koraanikoolid
Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Ühtlasi tärkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised soovisid naasta aga algislami tavade ja kommete juurde. 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mille tulemusena kujunes Türgi ( Osmanite) impeerium. Türklased laiendasid oma ülemvõimu peamiselt juba islamiseeritud aladele Aasias ja Aafrikas. Türgi pealinnaks sai Istanbul. 19. sajandil oli Lääne kultuuri mõju Türgi islamiühiskonnale eriti märkimisväärne. Ilmuma hakkasid esimesed ajalehed, nagu näiteks " Sündmuste Kalender" 1832. aastal. 1840. aastatel
annaabi.ee 
