31.Millal algas Esimene maailmasõda? 1914. aastal juulis 32.Mis osa oli Eestil sõjas? Eesti muutus rindelähedaseks tagalaks, kus paiknesid reservid ja kus moodustati, varustati ja õpetati välja uued väeosad. 33.Kes kasutas esimesena võimalust iseseisvuda peale Venemaa nõrgenemist? Poola 5. novembril 1916. a. 34.Nimeta 2 tulemust, mis Esimene maailmasõda tõi? Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine.Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. 35.Mis aastal hakkasid alghariduses ümberkorraldused XIX sajandil? 1870, 36.Mis andis tagasilöögi haridusele XIX sajandi lõpus? venestusreformid. Kohustuslik vene õppekeel, tuim tuupimissüsteem, sobimatud õpikud ja umbkeelsed õpetajad 37.Mis kujunes peamiseks teaduskeskuseks Eestis? Tartu ülikool,kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. 38.Kes hakkasid XIX sajandi lõpul kujundama Eesti muusikaelu? Konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. Tuntuimad neist Aleksander Läte ja Miina Härma. 39
b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R.Kreutzwald "Kalevipoeg" (1857) · Johann Köler Peterburis tegutsenud maalikunstnik Eesti kultuuri areng 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul. Kujunes välja professionaalne rahvuskultuur. 1. Haridus. a)Uuendused alghariduses. · 1870.a. kehtestati 3-aastane vallakoolikohustus (3 talve) · laienes õpetuse sisu (kirjutamine, arvutamine, maateadus) · uued õppevahendid: gloobus, kaardid, arvelaud, seinatahvel, eestikeelsed ja meelsed õpikud · 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal b) Soovijad võisid jätkata õpinguid kihelkonnakoolis (maal) või kreiskoolis (linnas). c) Suurenes eestlaste püüd keskhariduse järele. · Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas,
· F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R.Kreutzwald "Kalevipoeg" (1857) · Johann Köler Peterburis tegutsenud maalikunstnik Eesti kultuuri areng 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul. Kujunes välja professionaalne rahvuskultuur. 1. Haridus. a) Uuendused alghariduses. · 1870.a. kehtestati 3-aastane vallakoolikohustus (3 talve) · laienes õpetuse sisu (kirjutamine, arvutamine, maateadus) · uued õppevahendid: gloobus, kaardid, arvelaud, seinatahvel, eestikeelsed ja meelsed õpikud · 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal b) Soovijad võisid jätkata õpinguid kihelkonnakoolis (maal) või kreiskoolis (linnas). c) Suurenes eestlaste püüd keskhariduse järele.
may require guidance and teaching starting early on in one's life. Because the concept of art is constantly broadening and multicultural awareness is leading to a more inclusive dialogue about aesthetic merit and value of different kinds of pictorial imagery, the need to explore diverse avenues of growth and pedagogies that will support it along these multiple dimensions will continue to be an important area to concern and research for years to come. Kunsti ja esteetika alghariduses Irving B. Weiner . Psühholoogia käsiraamat, hariduspsühholoogia. 2003 lk 288-290 Tõlge Lemme Hirv, 2018 Kunstilise areng ja pikalt käibel olnud arengumudelid , mis seda kirjeldavad(nt Gaitskell, Hurwitz, & Day, 1982; Lowenfeld & Brittaind, 1964; Luquet, 1977) on viimastel aastatel sattunud kriitika alla. Selles kollektiivses kriitikakogumis on tuvastatud neli konkreetset probleemi. Esiteks on tõstatatud küsimusi ühtselt
Antonio Guterres, kes on pärit Portugalist. Eesti kuulus alates 1991. aastast ÜROsse. ÜRO eesmärgid on : rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine, rahvusvaheliste majandus- , sotsiaal- , kultuuriliste ja huminitaarprobleemide lahendamisel ninginimõiguste järgimise edendamine maailmas. Muidu ÜRO aastatuhandene eesmärk oli likvideerida nälg ja vaesus, saavutada üleilmselt kättesaadavus alghariduses, edendada võrdõiguslikkust, vähendada laste suremust, parandada emade tervislikku olukorda, võidelda erinevate haigustega, tagada loodussäästlik keskkond, luua ülemaailmne partnerlusvõrk koostöö arendamiseks. ÜRO alla kuulub UNESCO. ÜROs on 6 peaorganit:1. Peaassemblee - üldkoosolek. 2. Julgeoleku nõukogu - tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget(USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina, Venemaa) 3.Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, 4. Hooldusnõukogu, 5
Laherand, M- L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Leinonen, E., Letts, C., Smith, B.R., (2002). Narratives and story telling. Childrens Pragmatic Communication Difficulties. London and Philadelphia: Whurr Publishers, 92- 125. Leonard, L. B. (1998). Children with Specific Language Impairment, Cambridge, MA: MIT Press. Tekstiloomeoskuse õpetamine 48 Lerkkanen, M-K. (2007). Lugema õppimine ja õpetamine alus- ja alghariduses. Toimetaja Kaja Plado. Tartu: TÜ Kirjastus. McKeough, A., Davis, L., Forgeron, N., Marini, A., Fung, T. (2005). Improving story complexity and cohesion: A developmental approach to teaching story composition. Narrative Inquiry, 2, 96-125. Mäesaar, K. (2010). Narratiivi loome oskused 5-6 aastastel lastel. Teadusmagistritöö. Tartu ülikool. Eripedagoogika osakond. Norbury, C. F., Bishop, D. V. M. (2003). Narrative Skills of Children with Communication Impairments
annaabi.ee 
