STIILIVEAD Läbivad stiilivead: · Sõnavara piiratus, algelisus, lamedus. · Tühisõnalisus, pateetika (liigne ilukõne). · Liialdamine võõrsõnadega. Juhuslikud stiilivead: · Sõnade ja tüvede kordused. Kasuta sünonüüme või sõnasta ümber. · Kujundite küsimus: Sabloonne ehk kulunud kujund (...on langenud ...küüsi) Koomiline või konteksti sobimatu väljend. Originaalitsev või ilutsev Absurdne kujund · Asesõnade probleem:
tootis Pakistan rohkem nisu kui kogu Aafrika. Palju peetakse loomi ning loomne toodang moodustab poole põllumajandussektori toodangust. Enamiku põllumajandustoodangust kasutab ära kiresti arenev toiduainetööstus. Riigis vajamineva teraviljakoguse suudab riik ise toota. Nii merest (70%) kui ka sisevetest püütakse kalu. Viimasel ajal on edendatud krevetikasvatust, mis on võimalik tänu pikale rannajoonele. 3. KOKKUVÕTE Pakistan on riik, millel on veel palju areneda. Põllumajanduse algelisus on seal märgatav ka põllumajandusega mittekursis olevale inimesele.Põllumajandus on seal tähtis elu osa, tänu millele saavad seal paljud inimesed ära elada. Põllumajanduse osakaal on seal suur. Arvestades Pakistani ajalugu, siis on Pakistan oma heaolu suunas juba pika tee käinud, mis loodetavasti tulevikus jätkub. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Gifford, C. “Õpilase geograafiaentsüklopeedia” kirjastus Varrak 2005 2. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/pakistan.htm 3. http://en
farss; keskaja lõpus asenduvad need jutustab maailma ja inimese loomisest, tragöödia ja komöödiaga. jumalate ja hiidude võitlustest, jumalate Kirjanduse arenemist takistasid omavahelistest tülides, maailma lõpust ja materiaalsed põhjused(kirjutusvahendite Valhallast, kuhu pääsesid vaid vapramad. algelisus ja kallidus) Uuema osa moodustavad kangelaslaulud, Gutenbergi trükipress kus tegelasteks on jumalikku päritoluga Suuline edasikandmine asendus raamatuga kangelased (Sigmundr) Ladinakeelne kirjandus kloostrites - Suuline traditsioon pühakute elulood, legendid imetegudest, Zonglöörid (Prantsusmaal); spiilmanid
M. Körberi lastelaulud erinevad tema muust luulest vähe, kuigi ta on püüdnud värsse luua lastele sobivatel teemadel (nt „Koliaeg pea käes“). Esimene lastele määratud ilmaliku värsiraamatu avaldamise au näib kuuluvat aga Johann Voldemar Jannsenile, kellelt 1865. aastal ilmus „Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingitusseks“. Jannseni ettekujutlus lasteluulest on ebamäärane ja selles peegeldub omaaegse lastekirjanduse väljakujunematus ning teoreetiliste arusaamade algelisus. Enamik Jannseni luuletustest jutustab loomaperedest või lastest ja loomadest („Sultan ja lapsed, „Jännes omma lastega“, „Polla ja Miista“). Tema lastevärsside ülim eesmärk on õpetlikkus – usinuse, headuse, tasakaalukuse, töökuse ning karskuse sisendamine ning nende vastandite häbiposti naelutamine. Ometi pole Jannseni luuletused lastele mingi kuiv moraalilugemine, vaid enam lopsaka rahvapärase keelepruugiga isalik elutarkus, milles ei puudu ka huumor ja poeetilise
on humanistlikud in-dividuumi'id oma inimlike nõrkuste ja tugevustega. Ka komöödiategelane võib olla suursugune ja üllameelne. Kõrgest soost tegelaste teed ristuvad näidendis lihtinimestega; dramaatiliste ja filosoofiliste monoloogide vahel on rahvalikku nalja ja kõnepruuki. Varasemas draamas ei olnud kohta maagilisel, eksootilisel ega fantastilisel, kuid renessansikomöödias on see aga tähtsal kohal. Lavatehnika ja eriefektide algelisus - renessansi näitekirjanik usaldas publiku fantaasiat, lavatehnika ja eriefektid olid olematud, seda suurem roll oli tekstil. "Sagräännahk" Honorè de Balzac 15. Peostseen romaanis ,,Sagräännahk (vt loetud lõik lk 5664). Kuidas segunevad selles realismi, fantastika ja groteski elemendid ja jutustaja sotsiaalne kommentaar? Peostseen kui elu allegooria. Peostseenis väljendub realism ja fantastika näiteks naiste kirjeldamisel
annaabi.ee 
