pidamistingimused, mis tagavad maksimaalse jõudluse. *Veiste käitumine allub bioloogilisele rütmile. 24 vältel on nende aktiivsus erinev. Veised puhkavad, söövad ja mäletsevad peaaegu võrdse osa ööp-8h. Erinevatel kelleaegadel tegevuste aktiivsus erinev. *orienteeruvad mälupildi järgi, head orienteerujad. * on kontakttüüpi, kes on harjunud karjas elama. *karjas on isel ,et mingit tegevust algatab üks kindel loom-algatajaloom, tema eeskuju järgitakse. Kui heidab puhkama, teevad seda ka teised, hoolimata sellest et söögiisu pole veel täis. * tundlikud ümberpaigutamise suhtes, piimatoodang langeb, suur stress ühest laudast teise paigutamisel. 48. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid- tuleb korraldada nii, et oleksid välditud loomade haigestumine, lõpmine ja jõudluse vähenemine. Eriline tähtsus noorloomade tervishoiul. Haigustele vastuvõtlikumad. Jõudluse suurenemisega on kaasnenud tundlikkus
Veiste käitumine allub ööpäevasel bioloogilisele rütmile. Veised puhkavad, söövad ja mäletsevad 8 tundi ööpäevast Veised orienteeruvad mälupildi järgi. Nad on head orienteerujad. Veised on kontakttüüpi loomad, kes on harjunud karjas elama. Lõastamata pidamisel moodustavad veised karjas hierarhia ehk astmejärjestuse. Hierarhia ei ole püsiv, vaid muutub pidevalt, eriti uute loomade karja toomisel. Veisekarjas on iseloomulik, et mingit tegevust alustab üks kindel loom - algatajaloom. Tema eeskuju järgivad kõik teised. 48. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid. Loomadele tuleb luua niisugused tingimused, mis tagaksid loomade heaolu ja hea tervise. Loomade pidamine tuleb korraldada nii, et oleksid välditud loomade haigestumine, lõpmine ja jõudluse vähenemine. Õhk on üks tähtsamaid väliskeskkonna tegureid, mis mõjutavad looma elutalitlusi, tervislikku seisundit ja jõudlust. Lautades erineb õhu koostis normaalsest tunduvalt. Loomade
söötmisel lõastamata pidamisel, kus hierarhia ülemisel astmel asuvad loomad tõrjuvad söödakohast kõrvale madalamal astmel asuvad loomad. Kõrvale tõrjutakse enamasti suurematoodangulised lehmad. Selleks, et saada maksimaalseid toodanguid, tuleb söötmistehnoloogia vabapidamisel (lõastamata) kavandada selliselt, et söödakohti oleks piisavalt ja kõik loomad saaksid oma toitainete vajaduse rahuldatud. Veisekarjas on iseloomulik, et mingit tegevust alustab üks kindel loom - algatajaloom. Tema eeskuju järgivad kõik teised. Kui näiteks algataja lehm lõpetab karjamaal söömise ja heidab puhkama, siis teevad seda ka teised vaatamata sellele, et mõnel neist ei ole söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui lehm paigutada samas laudas uuele asemel, siis tema piimatoodang väheneb
astmel asuvad loomad tõrjuvad söödakohast kõrvale madalamal astmel asuvad loomad. Kõrvale tõrjutakse enamasti suurematoodangulised lehmad. Selleks, et saada maksimaalseid toodanguid, tuleb söötmistehnoloogia vabapidamisel (lõastamata) kavandada selliselt, et söödakohti oleks piisavalt ja kõik loomad saaksid oma toitainete vajaduse rahuldatud. Veisekarjas on iseloomulik, et mingit tegevust alustab üks kindel loom - algatajaloom. Tema eeskuju järgivad kõik teised. Kui näiteks algataja lehm lõpetab karjamaal söömise ja heidab puhkama, siis teevad seda ka teised vaatamata sellele, et mõnel neist ei ole söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui lehm paigutada samas laudas uuele asemel, siis tema piimatoodang väheneb. Veel suurem on stress, kui lehmad paigutatakse ühest
hierarhia ülemisel astmel asuvad loomad tõrjuvad söödakohast kõrvale madalamal astmel asuvad loomad. Kõrvale tõrjutakse enamasti suurematoodangulised lehmad. Selleks, et saada maksimaalseid toodanguid, tuleb söötmistehnoloogia vabapidamisel (lõastamata) kavandada selliselt, et söödakohti oleks piisavalt ja kõik loomad saaksid oma toitainete vajaduse rahuldatud. Veisekarjas on iseloomulik, et mingit tegevust alustab üks kindel loom - algatajaloom. Tema eeskuju järgivad kõik teised. Kui näiteks algataja lehm lõpetab karjamaal söömise ja heidab puhkama, siis teevad seda ka teised vaatamata sellele, et mõnel neist ei ole söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui lehm paigutada samas laudas uuele asemel, siis tema piimatoodang väheneb. Veel suurem on stress, kui
annaabi.ee 
