Ei mõelda aga tagajärgedele, mis osutub veel ohtlikumaks kui massiline kokkuost. Minnes aga poodi piima järele ja tulles tagasi kleepsupaki, kääride ja valgendajaga, mida ma ei kasuta oma edaspidises elus tekib küsimus, et kas mul tõesti on seda kõike vaja. Reklaam on olnud olemas juba pea 6000 aastat. 15. sajandil nähti reklaami esmakordselt paberkandjal, sajand hiljem juba iga nädal ilmuvas ajalehes Inglismaal. Seda aega võib samas lugeda ka tarbimise algaastaks. On teada, et enne kui midagi ostetakse on vaja seda näha. Reklaam hoiab kokku meie ajavaeva, et me saaks uurida kusagilt mingi toote kohta. Alla 30 sekundiga on võimalik kuulda kui hea see ja teine produkt on. Me ei pruugi seda uskuda kuid poodi minnes me alateadlikult eelistame reklaamis nähtut või raadios kuuldut. On ka tõestatud, et kui inimene on vaadanud reklaame siis võib ta oska neid tooteid ilma, et tal sel momendil või üldse kunagi elus vaja läheks.
a., mil ilmus tema jutustus ,,Kevade" I. Need ajatähistused pole täpselt õiged kumbki. On tõsi, et Luts hakkas kirjanduse alal katsetama juba varases nooruses: esimesed sellekohased sepitsused sündisid Palamuse kihelkonnakoolis ja jätkusid Tartu reaalkoolis. Kuid need jäid enesele ja ei ilmunud trükis. Esimese pala ilmumine langeb 1907. aastasse, millega siis tulebki tähistada Lutsu kirjandusliku tegevuse algust. 1907. a. peab ka kirjanik ise oma kirjandusliku tegevuse algaastaks. Miks mõnelt poolt alles 1912. a. on peetud Lutsu esimese töö ilmumisajaks, oleneb nähtavasti sellest, et kirjanik esialgu kirjutas Toomas Oskari (Thomas Oskary) varjunime all. Viimase varjunime taha on ta peitnud end kogu oma varasema loomingu kestes. Luts algas oma kirjanduslikku tegevust luuletajana, mis paistab mõnelegi uskumatuna, kuid ometi on see nii. Kirjanik ise vabandab oma ,,vääratust" sellega, et harilikult paljud sõnasepad algavad luuletamisega.
Siiski osutus ta Knopkenist tunduvalt radikaalsemaks jutlustajaks, on oletatud, et just tema jutlused põhjustasid Riias pildirüüsteid. Reformatsiooniideede levikust Riias annab ka teada Riia raesekretär Johann Lohnmülleri kiri 20. augustist 1522. aastal, kus sõnumis Lutherile seisab, et viimase kirjutised on nüüdseks Riias saadaval ja neid loetakse innukalt (Arbusow 1921: 228). Millal algasid luterlikud jutlused Tallinnas? 1523. aastat võib Arbusowi sõnul reformatsiooni algaastaks Tallinnas nimetada küll, sest selle aasta augustis saatis Luther kirja oma Liivimaa ja Revali mõttekaaslastele, kes olid Wittenbergis õppinud, soovides saada teateid uue evangeeliumiõpetuse olukorrast (Arbusow: 280). Ka Olaf Silla ja Vello Salo kirikuajaloo ülevaates on luterlike jutlustajate Tallinnasse jõudmise aastaks 1523. Tiina Kala väidab, et esimesed teated reformatsioonisündmustest Tallinna allikates pärinevad aga alles 1524
põllumajandusreform, mille tulemusena langes aktiivsest kasutusest välja kuni 30% põllu- ja rohumaadest ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. METSADE INVENTEERIMINE Kuni 2000. aastani põhines Eesti metsavarude statistika lausmetsakorralduse andmestikul, mida koguti eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks. Organiseeritud metsakorralduse algaastaks Eesti alal võib lugeda aastat 1796, kui koostati Sõrve poolsaare metsade jaoks metsamajandamiskava. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal olid metsamajandamiskavad koostatud suurele osale mõisametsadele ja kõigile kroonumetsadele (riigimetsadele). Noore vabariigi riiklik metsakorraldus-asutus Metsakorralduse Büroo loodi 1919. aasta detsembris. Kuni 1950. aastate keskpaigani korraldati valdavalt ainult riigimetsi, ülevaade nendest oli küllaltki hea ja piisavalt täpne
annaabi.ee 
