Läbib tundlikkus seljaaju närvitängu ehk ganglioni (e närvisõlme). Esimesed tundlikkust vastuvõtvad närvide kehad on väljas. Radikuliit on nende juurte põletik (tagumiste juurte). Lülide vahel on kõhrekettad. Tekitab järsu valu seljas, kui paigast ära. Tagumiste sarvede funktsioon tundlikkuse vastuvõtmine, juhtimine seljaajus. Perifeeriast. Eesmised sarved koosnevad motoneuronite kehadest. Mononeuronid: a) alfamotoneuronid – juhivad seljaaajust välja lihastele tahtelisi liigutusi – tulevad seljaajju peaaju koorest; b) gammamotoneuronid – juhitakse lihaste toonust, ei ole tahtele alluvad. Mõlema kaudu liikuv informatsioon seljaajust lihastele toimub eesmiste juurte kaudu. Eesmiste juurte funktsioon on seega motoorne. Külgmistes sarvedes asuvad sümpaatilise NS-i närvirakkude kehad. Valgeollus Koosneb närviraku jätketest, ümbritseb hallollust. Valgeollusest eritatakse sambaid, asukoha järigi
Spinaalnärvid paarilised närvid, jaguneb ventraal (kõhtmised lihased, jäsemete lihased, liigesed ja nahk innerveeritakse siin) ja dorsaalharuks (selja nahk, lülidevahelised liigesed, seljalihased). Ventraalharud on jämedamad ja mood omavahel närvipõimikuid. Spinaalsegment seljaaju osa, mis sisaldab ühte närvipaari koos kahe ventraal ja dorsaaljuurega ning vastava hallaine ja valgeaine osaga. Eferentsed neuronid alfamotoneuronid, gammamotoneuronid, vegetatiivse ns neuronid. Aferentsed neuronid kehad ei paikne seljaajus, vaid spinaalganglionites. Preganglionaarsed närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvikiule, mille akson – postganglionaarne närvikiud – jõuab innerveeritava elundini. Meeleelundid on organismi välis- või sisekeskkonnast tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid e analüsaatorid
A-vööt – esinevad müosiinifilamendid ja nende vahele ulatuvad aktiinifilamendid. I-vöödis asuvad ainult aktiinifilamendid. H-tsoonis on ainult jämedad müosiinifilamendid (puudub aktiin). 4.3. Lihaskäävi ja kõõluselundi struktuur ja talitlus. Lihaskääv – ärrituse vastuvõtja, reageerib lihasvenitusele ja registreerib muutusi lihase pikkuses. Moodustab 3-12 intrafusaalset lihaskiudu. Ümbritsevad ja ühendatud ekstrafusaalsete lihaskiududega. Ekstrafusaalseid innerveerivad alfamotoneuronid (ühte kiudu üks neuron). Intrafusaalseid närvikiude innerveerivad gammamotoneuronid ja sensoorsed närvid. Lihaskääv saadab info lihase pikenemise kohta KNS sensoorsete närvide kaudu. Seda infot saab aju, et määrata kehaosade positsiooni. Mida rohkem lihaskääve on lihases, seda suurem on lihase täpsuse kontrol. Intrafusaalsetel kiududel on mõlemal pool lõpus kontraktiilsed valgud ja tsentraalses piirkonnas neid pole. Tsentraalne piirkond on ühenduses sensoorsete närvidega.
ja külgsammasteks ning neid ühendab kommisuur. Valgeaine koosneb astsendeeruvatest ja destsendeeruvatest närvikiududest, mis on koondunud ees, külg ja tagaväädiks. Spinaalnärvi ühendused seljaajuga-Motoorsed närvikiud väljuvad eesmise juure kaudu, sensoorsed närvikiud tagumise juure kaudu. Eesmine ja tagumine juur koonduvad seganärviks, mis on ühenduses ka sümpaatikusetüvega. (ERALDI JOONIS) Motoorsed funktsioonid-Kõiki luutikulihaste liigutusi reguleerivad ajutüve ja seljaaju alfamotoneuronid. Ajus on kolm üksteist mõjutavad regulatsioonisüsteemi, kõik mõjutavad lihaseid alfamotoneuronite kaudu(kortikospinaalne tee, teised motoorsed teed ja väikeaju). Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos ja moodustavad motoorse ühiku. Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse
annaabi.ee 
