pakkimine kromosoomides) · Transport nt hemoglobiin · Retseptor nt atsetüülkoliini retseptor (närvirakkude siganaalide vahendamine) · Regulatoorne valgulised hormoonid (nt kasvuhormoon) · Kaitse antikehad · Liikumine müosiinid, kinesiinid · Energeetiline kui lipiidide ja sahhariidide varud on ammendunud Valkude struktuurid: 1. Primaarne lineaarne 2. Sekundaarne alfaheeliks või beetaplaat, aminohappejärjestused on omavahel seotud vesiniksidemetega 3. Tertsiaarne kui alfaheeliks ja beetaplaat on omavahel sidus paljudes kohtades 4. Kvaternaarne valk, mis koosneb mitmest erinevast aminohappejärjestusest Valgud seovad teisi struktuure (ligande) spetsiifiliselt, sellest tulenevad valkude bioloogilised omadused. Ligandideks võivad olla ioonid, väikesed molekulid, teised valgud, rasvad, nukleiinhapped jne. Antikehad seonduvad oma antigeenile.
Valgu molekul koosneb peptiidsidemetega omavahel seotud aminohapete reast (aminohape moodustub aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist). Valgu omadused määratakse ära aminohapete järjekorrast: kuigi viimaseid on ainult 20 erinevat, on lõputute järjestamisvariantide tõttu erinevaid valke tuhandeid. Valgu molekulil on 4 struktuuritaset: primaarne (peptiidsidemetega seotud aminohapete rida), sekundaarne (primaarstruktuuri keerdunud s.o. alfaheeliks või voltunud s.o. beetastruktuurne kuju), tertsiaalne (sekundaarse taseme molekulide kokku keerdumisel, moodustades ümara gloobuli) ja kvaternaarne tasand (e. valgu agregaat, moodustub mitmetest gloobulitest). Valgu molekulil on 8 ülesannet: 71)Valgud toimivad ensümaatoritena--valgud juhivad eluprotsesse, kusjuures konkreetne valk juhib konkreetset protsessi. 72)Ehituslik funktsioon--valkudest on tehtud loomade nahatekitised (nt. nahk, suled, küüned)
järjestused ja iseloomulikud struktuursed motiivid. Erinevused järjestustes annavad tulemuseks aktiivsaidi erineva 3D struktuuri ja erineva tRNA ja aaRS-i molekulide stereomeetrilise seondamise. Klassid jaotakse omakorda kolme alamklassi nende homoloogia ja domäänide struktuuri alusel. Klass I süntetaaside katalüütiline sait sisaldab Rossmanni volti (beeta-paralleelne kiht). Seal leidub kaks konserveerunud järjestusmotiivi- HIGH(esimene alfaheeliks) ja KMSKS(kujutab endast lingu, mille konformatsiooni muutus substraadi seondamisel aitab aktiveerida ah-t. Klass II aaRS aktiivtsenter on suurem, koosnev antiparalleelsest beeta-kihtidest, mis on ümbritsetus alfa-heeliksitega. Aktiivtsentris eristatakse kol motiivi: ATP sidumiseks, ah sidumiseks ja dimerisatsiooniks. Klass I : on mono- või dimeerid, ATP konformatsioon on venitatud, aminoatsüleerimissait: tRNA terminaalse adenosiin 2´-OH
Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu närviimpulsse edastatakse. Keemiline sünaps toimub neurotransmitterite vahenudsel, regeerib stiimulile algusesaegalselt, kuid protsessi kägus signaali ülekanne tugevneb Elektriline sünaps- ioonide vool läbi Gap liiduse-regeerib stiimulile alguses kiiresti,aga siis kustub signaali ülekanne ruttu. Põhimõte, kuidas prioonvalgud muutuvad organismile kahjulikuks. Prioonvalkude poolt põhjustatud närvihaigused. Terbe PrP on alfaheeliks kujul, nakkuslik prioon on beeta-lehe kujuline, Viga toimub valgu pakkimisel. Hullu lehma tõbi, Creutzfeld-Jakobihaigus,tappev perekondlik unetus, kuru-kuru haigus . Taimeraku ehitus. Taimekudede tüübid ja taimeraku ehitus Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhesid ja karvu. Põhikude – toestav kude, kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine.
annaabi.ee 
