palvekirja, milles sooviti Elva eraldamist Uderna vallast. Just see palvekiri panigi tegeliku aluse Elva aleviks saamisel. Siseministeerium pöördus Tartu Maavalitsuse poole käsuga elvalased kokku kutsuda ja panna toime rahvahääletus. Hääletus toimus 19. detsembril 1920, mil valiti kolmeliikmeline komisjon, kes pidid asju ajama otsuse kinnitamiseni. 1. juulil1923 viimaks kinnitati Elvale alevi õigused.(„Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Alevivalitsuse tegevus: Esimene volikogu, mis valiti ajutiselt oli 32-liikmeline. Volikogu esimeheks sai algselt õpetaja Martin Kütt. Esimene Elva alevivanem oli Jaan Tammin. Nii volikogu, kui ka alevivalitsus nägi enda esmaste ülesannetena alevi korrastamist ja sellekohaste töötingimuste loomist. Juba 12. juulil võeti vastu volikogu kodukord ja II poolaasta eelarve. Eelarve oli küll algeline , kuid kulud ja tulud püsisid tasakaalus. Eelarve maht oli 5404 krooni, enamik tulusid
aasta Põhjasõja aegse pärimusega seotud ajaloolist mändi. Rahvajutu järgi olnud Põhjasõja ajal Vene sõjavägi laagris praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi (kunagise laadaplatsi) kohal. ,,Sääl surnud väepealik ära ja maetud samas liivakünkasse maha. Mõnekümne aasta eest leitud laadaplatsil oleva suure männi juure kartuli koobast kaevates ühe inimese luud, mis arvatud Vene väepea-liku omad olevat. Omapärase kujuga kaheharuline mänd on praegu aiaga piiratud ja võetud alevivalitsuse korraldusel kaitse alla." (E. Nugis "Saarde kihelkond", 1934.). Kõnealuse männi jäänused on säilinud tänaseni. Eesti Vabadussõja ajal 1918. aasta lõpul toimus Punapargi juures (7 km Kilingi- Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel. Samas kohas toimus 1919. aasta alguses lahing peale tungivate Vene enamlastega. Vaenlased löödi taganema. Täheks, et siin enamlaste vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. a
omavalitsuse ... 2011). Kultuurile ja spordile tuleb palju tähelepanu pöörata ning seda valdkonda arendada, sest see annab rahvale parema vaimse ja füüsilise tervise. Rahva parem tervis vähendab omakorda kulutusi tervishoiule, tõstab keskmist eluiga ning tervena elatud aastate arvu (Liikumine 2011). Kultuuri ja spordi tähtsustamisel kohalikus omavalitsuses on ka teisi eesmärke. Sellega tahetakse ka tekitada ja suurendada rahva ühtekuuluvustunnet. Seda on märgata Vändra Alevivalitsuse 2011. aasta kultuuri- ja spordiettevõtmiste plaan- kalenderist (Kultuur ja sport (b) 2011), kus on väga suur osa erinevate tähtpäevade tähistamisel. Kultuuri ja spordi osakaalu kohaliku omavalitsuse tegevusalas üritatakse tõsta ja hoida heal järjel mitmel erineval viisil. Suurel osal omavalitsustest on oma rahvamaja, kultuurimaja, seltsimaja ja/või külastuskeskus, kus kohalik rahvas saab koos käija ja kus
lasta. Arst kutsus Emma endale appi. Varsti külalised lahkusid ning hr. lahkus mõttega kuidas Emma endale võita. Selle aasta põllutöödenäitus korraldati Yonvilles. Rahvast oli tulnud kõikjalt kokku, kuid see ei meeldinud pr. Lefrancoisile ning kurtis seda hr. Homaisile. Emma ja Rodolphe jalutasid laadaplatsil. Näitusele pidi tulema hr. prefekt, kellel aga polnud võimalik kohale tulla ning teda asendas tema nõunik Lienvain. Emma ja tema saatja seadsid end sisse alevivalitsuse teisel korrusel ning nõunik alustas väljas oma kõnega. Kõne lõpus peeti isutung, kus anti auhinnad üle. Pärast seda saatis Rodolphe Emma koju. Õhtul oli veel söömaaeg ning kõik lõppes ilutulestikuga. Homais kirjutas lehte vaimuka artikli möödunud päevast. Aeg möödus ning Rodolphet polnud näha. Kuid ühel õhtul ta tuli, rääkides Emmaga juhtus ka Charles koju. Juttu tuli pr. tervisest ning hr. Boulanger pakkus välja ratsa retked, mis võivad hästi mõjuda
nimetama jaoskonnakohtuteks. Jaoskonnakohus oli ja jäi edasi ainuisikuliseks kohtuks, mis esimese astme kohtuna lahendas nõudeasju väärtusega kuni teatud summani ning kriminaalasju, kus karistusena oli ette nähtud peamiselt rahatrahv, arest või vangimaja mitte üle 2 aasta.Pärandi- ning alimentide nõudedallusid jaoskonnakohtule vaatamata summa suurusele. Administratiivkohtuna vaatas jaoskonnakohus läbi kaebused valla - ja alevivalitsuse otsuste peale. Tuleb aga märkida, et haldusasjus sai kohtusse kaebusi esitada vaid seaduses loetletud ametnike ja asutuste otsustele, kuna muudes asjades tuli esiteks kaevata alluvuse korras järgnevale ülemusele, kuni jõuti sinna, kust kaebust võis anda otse kohtusse. Edasikaebused jaoskonnakohtu otsuste peale läksid ringkonnakohtusse apellatsiooni korras nõude- ja süüteoasjus asja uuesti läbivaatamiseks ja kassatsioonikorras, so seaduspärasuse
nimetama jaoskonnakohtuteks. Jaoskonnakohus oli ja jäi edasi ainuisikuliseks kohtuks, mis esimese astme kohtuna lahendas nõudeasju väärtusega kuni teatud summani ning kriminaalasju, kus karistusena oli ette nähtud peamiselt rahatrahv, arest või vangimaja mitte üle 2 aasta. Pärandi- ning alimentide nõuded allusid jaoskonnakohtule vaatamata summa suurusele. Administratiivkohtuna vaatas jaoskonnakohus läbi kaebused valla - ja alevivalitsuse otsuste peale. Tuleb aga märkida, et haldusasjus sai kohtusse kaebusi esitada vaid seaduses loetletud ametnike ja asutuste otsustele, kuna muudes asjades tuli esiteks kaevata alluvuse korras järgnevale ülemusele, kuni jõuti sinna, kust kaebust võis anda otse kohtusse. Edasikaebused jaoskonnakohtu otsuste peale läksid ringkonnakohtusse apellatsiooni korras nõude- ja süüteoasjus asja uuesti läbivaatamiseks ja kassatsioonikorras, so seaduspärasuse
aastal. Eestis domineerisid ülekaalukalt kaudsed maksud. Otseste ja kaudsete maksude suhe oli 1924.a 1:3-le ning 1930 koguni 1:5-le. Väga tähtsat osa etendas riigi tulude laekumises tollimaksud 1924 moodustas see kogu maksutulust 44,9% ja 1930.aastal 42,1%. Üldine maksu koormatus jagunes: 1) Maksud riigi heaks 78,5% kõikidest avalikest maksudest 2) Maksud maavalitsuse heaks 4,0% 3) Maksud linnavalitsuse heaks 9,4% 4) Maksud alevivalitsuse heaks 0,4% 5) Maksud vallavalitsuse heaks 7,7% 13.3 Maksukorralduse seadus Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi maksusüteemi hakati välja ehitama 1989.a lõpus (28.detsember) Eesti NSV poolt vastuvõetud Maksukorralduse seaduse alusel. See seadus oli nn raamseadus, mis määras, milliseid makse võis kehtestada. Vana, NSVL ajast maksusüsteem, ei saanud mitte mingil moel olla vastuvõetud turumajanduse poole püüdlevale riigile ning uue maksusüsteemi loomisega püütigi luua
annaabi.ee 
