et suurem osa läheb suuremale ja väiksem osa väiksemale pojale. Seejärel nõudsid pahareti poisikesed, et Kalevipoeg paneks piiri nende valduste vahel kindlalt paika. Kalevipoeg käskis seda Alevipojal teha ja läks talle ise appi. Alevipoeg alustas vee äärest, mille peale vetevaim tuli teda pilkama, tahtis teada, mida nad teevad. Alevite poeg valetas, et tahab jõge piirata. Selle peale pakkus vetevaim raha, et Alevipoeg seda ei teeks. Nad leppisid kokku, et vetevaim maksab Alevipojale kaabutäie raha. Alevipoeg pani aga kaabu maa peale ja sinna alla kaevas tunneli, nii et vetevaim kandis kogu oma vara ära, aga kaabu ei saanud ikka täis. Vetevaim palus, et ta saaks hiljem Alevipojale võla tagasi maksta, aga Alevipoeg lubas oma ähvardused teoks teha. Seejärel kutsus vetevaim teda oma ema juurde võlga tagasi saama, kuid Alevipoeg mõistis, et vetevaim tahab teda varanduse juurest ära meelitada, seega saatis ta vetevaimuga kaasa hoopis kannupoisi
kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts, kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui
Väga paljud mehed olid viga saanud ja paljud ka surma saanud. Kalevipojal tekkis janu ja ta jõi terve järve tühjaks, niiet jäi alles ainult pori. Selle järvi ümber maeti lahingus langenud mehed. Pärast seda sõjamehed puhkasid paar päeva ja kolmandal päeval liiguti edasi. Nad jõudsid Võhandu jõeni. Olevipoeg ehitas üle jõe silla. Kui nad üle silla läksid, siis hakkas sõda uuesti pihta. See sõda kestis 7 päeva. Sulevipoeg sai selles lahingus surma. Kalevipoeg andis Alevipojale ohjad üle ja lahkus lahinguväljalt. Sulevipoeg maeti maha ja künka otsa pandi pott kividega. 3 kangelast läksid juua otsima. Alevipoja jalg vääratas ja kukkus järve sügavasse kohta. Teised ei saanud teda päästa ja tõid Alevipoja kaldale ja matsid maha. Kalevipoeg andis juhikoha üle Olevipojale. Kalevipoeg lahkus, kuna ta tahtis üksi olla. Ta jõudis Koiva jõe juurde. 3 raudmeest jõudsid Koiva jõe juurde ja kohtasid seal Kalevipoega. Nad
Ta jõi nii palju, et põhja ainult muda jäi. Selle järve ümber maeti kõik lahingus langenud. Paar päeva raviti haavu ning teritati tapreid. Kolmandal päeval aga asus vägi uuesti teele ning seekord jõuti Võhandu jõeni. Kalevipoeg kandis metsast kive ja tõi metsast puid. Olevipoeg aga ehitas silla valmis. Vägi oli just üle silla jõudnud, kui sõda uuesti algas. Seekord kestis sõda seitse päeva. Kord ühes kohas, kord teises. Kui Kalevipoeg Sulevipoja surmast kuulis andis ta Alevipojale ohjad üle ning lahkus ise lahinguväljalt. Alevipoeg võitles edasi sama vägevalt nagu Kalevipoeg oli võidelnud. Sulevipoeg matmiskohale tehti kõrge küngas ning paigutati künka otsa pott kividega. Paljud langesid ning eesti pojad väsisid. Lõpuks jäid ainult Kalevipoeg, Olevipoeg ja Alevipoeg võitlema, ega polnud nõus alla andma. Nad võitlesid senikaua, kuni saabus öö. Kolm kangelast läksid vaatama, kus karastuseks vett leida ning märkasid orus kõrgete kallastega järve
tehtud tuba. Piigad näitasid Kalevipojale veel muidki Sarvik- taadi varandusi. Kui Sarvik-taat koju jõudis, hakkas ta Kalevipojaga võitlema. Kalevipoeg tahtsis piigasid vabaks võidelda. Sarvik-taat kahanes väikeseks ja Kalevipoeg lahkus allmaailmast. Sarvik-taat saatis oma käsilased Kalevipoega taga ajama. Kalevipoeg sai põgenema ning kohtus Olevipojaga. Hakati pidama linnaehituse plaani. Otsiti vajalikud tarvikud ja hakatigi ehitama. Põrgupiigadest noorim aga sai kaasaks Alevipojale, vanim Sulevipojale. Keskmise röövis ära Alutaguse tige tuuslar. Kalevipojal tuli tahtmine sõita maailma otsa. Selleks ehitas ta hõbelaeva. Ta jõudis Lapu randa ning kohtas seal Lapumaa tarka Varrakut. Kalevipoja juurde sõitsid kullerid sõda kuulutama. Kalevipoeg kihutas Assamallasse, kus vaenlasi kõige rohkem oli. Sõda oli edukas. Tagasi tulles kohtasid nad vanamoori, kes istus katla juures. Kalevipoeg pidi Alevipojaga, Olevipojaga ja Sulevipojaga seda katelt
Pihkvast laudadega tagasi tulles,kuulis Kalevipoeg harakat kuuse ladva otsas käristamas kuidas Kalevipoja sõbrad ootavad pikislimi oma kuningat koju,sortsisõna sõlmitusel,unerohu uimastusel magasid Kalevipoeg sa seitse nädalat. Kalevipoeg saamus kiiremini kuni jõudis koopasuuni kus teda kolm vennikest põrgusse juhatasid. Seal Kalevipoeg sai rikkust juurde,päästis kolm neidu ning kakles ka sarviku endaga. Piigad said Kalevipoja sõpradele naisteks,Alevipojale,Sulevipojale ja Olevipojale. Teekond maailmaotsa polnud edukas,kuigi laev oli tehtud rauast,kuued kullast ja hõbedast. Leidis Kalevipoeg ka lapi targa,kes talle hea palga eest lubas juhatajaks tulle. Tark aga sattus saarele kus hiiglaneiu nad oma isale viis,isa pani aga inimeste mõistuse proovile,kuid tark oskad kõigile mõistatustele vastuse leida. Nii said nad laevale tagasi ja teekonda jätkata. Lõpuks jõudsid nad maale kus
selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts, kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama
nõiasõnade väel magas, oli sõda Virus suurt kahju sünnitanud. Kalevipoeg ärkab, sest tunneb märga külje all. Nõianeitsi on talle oja kaela saatnud. Kalevipoeg viskab kivi vesivärava ette, nii et lained enam lagedale ei pääse. Neitsi on määratud hukule, Raudoja aga tänaseni alles. Kalevipoeg jõuab lõpuks koju, talu väravas tuleb talle vastu võõras mees. Mees on Olevipoeg, kuulus linnaehitaja. Ehitati mitu kindlat linna. Põrgust leitud piigadest noorim sai Alevipojale, vanem aga Sulevipojale. Keskmine õde oli õnnetu, et talle kosilast ei leidunud. Tuuslar varastas piiga, kuid kälimehed Alevipoeg ja Sulevipoeg päästsid neiu ära ja panid tuuslari talule tule otsa. Keskmine õde sai linnaehitaja Olevipoja kaasaks. 16. LUGU LAEVAEHITUS JA SÕIDU ALGUS. TEEKOND MAAILMA OTSA. LAPUMAA JA VARRAK. Kalevipoeg peab plaani maailma otsa sõita. Ta laseb Olevipojal ehitada laevad, kuid et ehituseks valitud tamm on hiigelsuur, saab sealt ka linnu ja hooneid
annaabi.ee 
