umbrohtu kui vilja. Põllumees pidi hooles olema, et külvatav vili sel ajal mulda ei saaks. 19.sajandil avaldati külvinädalad kalendrites. Jüripäevaga algas suviste tööde ja karja väljas olemise perioodi algus. Jüripäevast saadeti jalateolised mõisa, algas sulaste ja teenijate teenistusaeg. Esimeseks kevadiseks põllutööks oli maa ettevalmistamine suviviljade külviks - põlispõldude künd ja äestamine, ale- ja kütisepõletamine. Aleviljelus oli Põhja-Euroopa metsavööndis seal hulgas ka Eestis vanim maaharimise viis. Lõuna-Eestis tehti alet veel 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Noor mets langetati ja koondati vaaludesse. Mõningase seismise järel vaalud kuivasid, misjärel vaalud põletati. Vaalude kohendamiseks põletamisel ja tule edasikandmiseks järgmisele vaalule kasutati pikki teibaid. Põletamisel oli tuleoht suur. Mälestustes kirjeldatakse, kuidas tulise tuha sees põlesid ära viisud ja pastlad,
1 AJALOOST Eesti aladele jõudis algeline põllumajandus juba umbes 4000 aastat tagasi. Esimesed kultuurtaimed, keda viljeldi, olid teraviljad. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. I aastatuhandel eKr maaviljeluse areng hoogustus. Võeti kasutusele uusi põlluharimisriistu (nt kuuselatväke), rakendati veoloomi (veiseid), kasvatati kiulina. 1. sajandil tekkisid põlispõllud, koduloomade sõnnikuga hakati põldu väetama. Rakendati kaheväljasüsteemi. Hoogustus aleviljelus, sest metsa raiumiseks olid nüüd paremad tööriistad kui varem. 10.–13. sajandil tekkisid feodaalsuhted, algas üldine majanduslik tõus. Talirukki kasvatamisega seoses hakati üle minema kolmevälja-kesasüsteemile. 13. sajandil oli Eestis umbes 220 000 ha põllupinda, teravilja kogusaak oli 45 000 t. Põllumajandusest oli saanud valdav elatusallikas. Keskajal muutusid omandisuhted, eestlased jäid ilma õigusest maale. 16. sajandil muutus talupoeg pärisorjaks
Üheks Eestis tegutsenud misjonäriks oli munk Hiltinus (piiskopina Johannes) ei saavutanud kahe aastase tööga misjonärina tulemusi. 12. Selgita: arheoloogiline kultuur sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. adramaa muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus. Tegemist oli maatükiga, mille sai üks perekond ühe adraga üles harida (8-10 hektarit). Alepõllundus ehk aleviljelus algeline põllundusviis, kus maad väetati maatükil kasvanud puude ja võsa tuhaga (esialgu põletati kasvavaid puid, hiljem maha langenud metsa). söödipõllundus põllundusviis, kus põldu hariti paar aastat ning siis jäeti sööti. kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. kolmeväljasüsteem maaviljelussüsteem, kus maatükk on jaotatud kolmeks enam-vähem võrdseks
eirates põhjustasid kasutamiskõlbmatute jäätmaade teket, pärinevad meie ajaarvamise algusest, ligi 2000 aastat tagasi. Näiteks on ajaloolaste hinnangul üks selline piirkond Saaremaal, Odalätsi-Kuremetsa ümbruses. Tol ajal raiuti siin põldude laiendamiseks mereäärsed metsad. Tugevad rannikutuuled tekitasid ulatusliku deflatsiooni ning tarbemaad mattusid liiva alla. Püsiasustus katkes ning külad jäeti maha. Ligi 1000 aastat tagasi tekitas aleviljelus mitmel pool Põhja-Eestis muldade vaesumise sellise määrani, et need jäid kogu hilisema ajaloo jooksul kehvadeks karjamaadeks. Enne aletamist kasvas samades paikades tammikuid või kuusikuid. Õhukese, kuid viljaka mullaga suhteliselt hõredaid loometsi oli algeliste põllundusvõtetega hõlpsam raadata kui muid. Korduv aletamine ning sellele järgnev loomade karjatamine viis nende alade mullaviljakuse lõpuks nii alla, et neist ei saanud enam kunagi põllumaid.
annaabi.ee 
