- Kreikkalaisten muuttoliike = Mitä väestönkasvu Manner-Kreikassa lisäsi ja mitä siitä seuraasi? - Kauppa vauhdittuu rahan käyttöönoton myötä = Nimeä Kreikkalaisia tuotteita mitä vietiin Välimeren alueelle ja mitä rahan käyttöön otusta seurasi? - Orjuus oli talouden perusta = Miten taloudellinen vauraus loi pohjan Kreikan klassiselle kulttuurille. - Kreikkalaisten kulttuuri levisi laajalle hellenismin myötä = Miten Aleksanteri Suuri löi sodassa Persian ja valtasi suuria alueita Lähi-idästä. ROOMA LUKUINA - 753 eKr. Rooman synty (taru) - 509 eKr. tasavallan synty - 30 eKr. keisarikunta - 117 Rooma laajimmillaan - 395 Rooman jako: Länsi-Rooma ja Itä-Rooma (Bysantti) Antiikin historiaa etsi vastine Roomalle (4.2. ja 4.3.) Kreikka - Kaupunkivaltiot (polikset) - Välimeri kauppa-alue - Siirtolaisuus kulttuuri levisi - Orjatalous - Polisten väliset sodat
2003-2005 TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni korraline professor 2005- TÜ erakorraline sotsiaalse kommunikatsiooni professor Teadusorganisatsiooniline ja administratiivne tegevus: EV teaduspreemiate komisjoni liige 1996-2004 EV Haridusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni liige 2000-2003 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arengupoliitika komitee liige alates 2001 Euroopa Komisjoni uurimistöö peadirektoraadi vananemis-alase ekspertgrupi liige 2001-2005 Aleksanteri Instituudi nõukogu liige, Helsingi ülikool alates 2000 ÜRO Ülikooli nõukogu liige alates 2004 European Journal of Communication toimetuskolleegiumi liige alates 1980 Juhendamisel kaitstud väitekirjad: Andres Jõesaar, MA, 2005, juh. Marju Lauristin. Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis. Tartu Ülikool Margit Keller, PhD, 2004, juh. Marju Lauristin. Representations of Consumer Culture in Post-
Kaarle Akseli Gottlund- käis Kesk-Rootsis metsasoomlaste juures. Nad viidi sinna 17. sajandil. Gottlund avastas nad 19. saj ja uuris nende seisu: nad ei osanud lugeda ega kirjutada. Rootsi prints toetas tema üritusi metsasoomlastele koolide rajamist jne. Aga koolid said rootsikeelsed ja jumalateenistused tulid, aga ka rootsikeelsed. 1828 avati Helsinkis ülikool (end Turu). Seal toimis Laupäevaselts (Lauantaiseura). Johan Ludvig Runeberg, Johan Vilhelm Snellman, Elias Lönnrot, Matias Aleksanteri Castrén olid tähtsaimad liikmed. Johan Ludvig Runebergi (1804-1877)- Soome rahvusluuletaja, kes ei osanud sõnagi soome keelt. Saarijärvi ja Ruovesi on väga olulised kohad tema elus. Ta on pärit Pohjonmaalt rootsi meremehe perest. Sattudes Kesk-Soome vaimustus ta loodusest ja inimestest. Saarijärvel kirjutas ta ,,Saarijärve Pa´avo". Paavo oli talupoeg, põllumees. Tal ei olnud palju õnne, aga ta oli töökas ja uskus jumalasse.
Pärast Stalini surma võisid ingerisoomlased oma väljasaatmispaikadest tasapisi lahkuda. Paljud neist asusid Leningradi, Karjalasse ja Eestisse. Koos NSV Liidu lagunemisega algas ingerisoomlaste taassünd. 1989 asutati Ingerisoome kultuuriselts, Puskinos (endine Tsarskoje Selo) peeti soomekeelseid jumalateenistusi juba 1977. aastast (Kolga jt 1993: 130). Peterburis ja Leningradi oblastis hakkas tegutsema Inkerin Liitto, liidreiks Vladimir Kokko ja Aleksanteri Kirjanen, sihiks ingerisoome renessanss Ingerimaal. Samas on paljud ingerisoome päritolu inimesed nii Venemaalt kui Eestist asunud ümber Soome. Osa neist on venestunud ega püüagi Soome ühiskonda lõimuda, küll aga tarbivad selle hüvesid. Elatusalad Ingerisoomlaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on põllumajandus. Tänuväärseks turuks on olnud Peterburi. 20. sajandi jooksul on ingerisoome traditsiooniline ühiskond laiali paisatud ning ingerisoomlased teenivad elatist väga
annaabi.ee 
