kihelkonna muistendeist. Laialdlast poleemikat äratas J.Hurda brosüür uue kirjaviisi kaitseks. Aastail 1863-1881 oli ta aktiivselt tegev eestikeelsete kalendrite väljaandmisel. ÕES-i vahendusel astus J. Hurt kontakti J. Wiedemanni ja saksa rahvaluuleteadlase W. Mannhardtiga. Samal ajal lülitus noor Hurt ka tärkavasse rahvuslikku liikumisse. 1862. aastal tutvus ta F.R. Kreutzwaldiga, aasta hiljem aga asus juhtima liikumist Aleksanrikooli nime kandva "kõrgema emakeelse kooli" loomiseks. Selle ettevõtmise kaudu tutvus ta ka J. Köleri jpt. 1864. aasta lõpetas ta Tartu ülikooli ning siirdus siis kaheks aastaks koduõpetajaks silmapaistva akadeemik Middendorffi perekonda. Seal koostas ta ka kandidaaditöö H. Stahlist. 1865. aasta aprillis omandas usuteaduste kandidaadi kraadi. 1866. aastal lahkus J. Hurt Hellenurmest, astudes pidama prooviaastat Otepää pastori M. Kauzmannu juures. J
Kiriku köster Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele 1857 – Perno Postimees Õhutas eestlasi talusid ostma 1864 – kolis Tartusse, uus ajaleht Eesti Postimees Tema algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865) ja Eesti Põllumeeste Selts (1870) Jakob Hurt Pärit Põlvast Lõpetas TÜ usuteaduskonna Töötas Eesti Postimehe lisalehetoimetajana (ajalookäsitlus) Eesti Aleksanrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) president Carl Robert Jakobson Sündis Tartus 1863- sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetajaks Oli baltisakslaste vastu Kurgja talu Viljandi Põllumeeste Seltsi presidendiks Ajaleht Sakala 4) Tähtsamad sündmused 1802 – TÜ taasavamine 1857 – Perno Postimees, hiljem 1864 Eesti Postimees (Jannsen) 1865 – Vanemuise Selts 1869 – I üldlaulupidu
1860ndail ja 1870ndail aastail kui eepos rahva hulka jõudis, hakati Kreutzwaldi nimetama Lauluisaks. 31.ptk Rahvusliku vaimustuse aastad Organiseerumise algus 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte,et oleks vaja priikslasmise lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega. Raha selleks pidi kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja riigivõimude luba(s.t tuli asutada vastav sihtasutus), mida hakatigi taotlema 1863.a. Aktsiooni lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja lauluisa Kreutzwald, tuge saadi ka Cimzelt ja Peterburis töötavalt kuulsalt eesti soost maalikunstnikul Johann Kölerilt. Võrumaal koolmeistri peres
Tartu haritlased, kes olid suuremalt osalt usuteadust õppinud või õppimas, huvitusid rohkem teoloogilistest arutlustest. Köleri ja Jakobsoni suund pääses Eesti Kirjameeste Seltsis mõjule alles 1870.-ndate aastate lõpul. 1881. a. augustis saigi CRJ oma pooldajatega Kirjameeste Seltsi juhiks, sellest andis ta teada ka Kölerile ja rääkis talle oma teguviisidest. 2.8.2 Eesti Aleksandrikool Köler ja CRJ moodustasid ühise rinde ka Eesti Aleksanrikooli asutamise eeltöödes ning püüdsid sealgi hoida demokraatlikku suunda. Jakobson pidid ise käima Aleksandrikooli asju ametiasustustes virgutamas. Sealjuures oli ta lähedas isiklikus kontaktis Köleriga. 20 Kooli peakomitee presidendiks valiti Hurt, auliikmeteks said Köler ja Jakobson, aupresidendiks keisri ihuarst Ph. Karell. Ent juba peakomitee esimestel aastatel tekkisid
annaabi.ee 
